Kuna mulle on tulnud päris palju kirju seoses kilpnäärmega, siis otsustasin oma loo siia kirja panna. Tegemist ei ole loengu ega õpetusega ning ei pruugi olla kõigi jaoks 100% tõde või päästev õlekõrs. Räägin oma kogemusest tänu millele olen oma tervise paremasse konditsiooni saanud ja äkki on kellelegi sellest veel abi. PS! Järgnev jutt ei sisalda mitte mingit imelugu ega ka imelist paranemist. Lihtsalt üks võimalus, kuidas ennast töökorras ja paremas tervislikus vormis hoida.Vaja läheb kannatlikkust ning natuke usku, sest parenemine ei juhtu üle öö!
Minu diagnoos on kilpnäärme alatalitlus/
Hašimoto türeotiit ehk autoimmuunne kilpnäärmehaigus.
Organismi autoimmuunne protsess võib häiruda mitmel moel. Geneetilise eelsoodumusega inimestel tekib viiruse, muu infektsiooni, psühhotrauma või mõne teise teguri tagajärjel kehas olukord, kus organismi rakkudele ei meeldi tema enda kilpnäärme rakud, mida hakatakse hävitama. Organismi immuunsüsteem töötab välja kilpnäärmevastased antikehad, millele antakse käsk hävitada kilpnäärme tervet kude. Not cool, eksole! (Kilpnäärme kohta loe
SIIT!)
Esimesed märgid sellest, et mul tuleb hakata tulevikus hormoone sööma, ilmnesid 1999a. Kusjuures mingeid sümptomeid mul siis ei avaldunud, kooliarst lihtsalt mainis, et mul on kael imelik ja saatis perearsti juurde.
2004a algaski õudus. Ja just õudus, sest kuigi siin seal kirjutatakse, et kilpnääre ei tekita mingeid olulisi probleeme ega vaevusi ning allub kergelt ravile(!? kui nii võib nimetada), võib ta ka paras peavalu olla. Seda sõna otseses mõttes kusjuures!
Lisaks tüütutele sümptomitele, kaldusin ravimidoosiga äärmusest äärmusesse(Võtan L-Thyroxini.). Kõige hullemal ajal võtsin 150mikrogrammi hormooni päevas, mida on ikka väga palju(nüüd võtan juba aastaid 50).
Olin küll juba mõnda aega tablette söönud, kuid enesetunne ei paranenud, läks hoopis hullemaks. Väsimusest sai jõuetus, alatasa iiveldas, mu pea valutas üle poole aasta järjest ja kõigele sellele toredusele lisandusid veel meeleoluhäired ning mälu halvenemine. Käisin mööda erinevaid endokrinolooge, kes rõõmsalt sädistades teatasid, et kilpnääre nüüd küll selliseid sümptomeid ei tekita. Võtke vitamiine ja olge terve. Viimane oli nagu mõnitamine, sest mingil hetkel ütles ka immuunsüsteem üles. Lisaks kõigele hakkasid kogunema lisakilod, mis kõvasti trenni tehes ja dieeditades kuhugi ei kadunud.
Olin meeleheitel. Ei osanud kuhugi pöörduda ega midagi teha. Internetis surfates leidsin küll saatusekaaslasi, kuid ka nemad olid nõutud ja kehitasid vaid pea norus õlgu, et ju siis ongi see kilpnäärmehaigete taak - kehv immuunsus, pidev väsimus ja ülekilod jne.
2006a ütles mul tervis täiesti üles. Elav põrgu, kus elu seisis ja midagi teha ei suutnud. Pidin ülikoolist akadeemilise võtma, tööl käimisest polnud mõtet rääkidagi. Olin koguaeg haige(millest olen ka varem kirjutanud). Tänu sellele haiguste rattas olemisele ja antibiotside söömisele(millest ma põletikulised ja üliärritunud sooled sain), sattusingi ma hiina meditsiini arsti juurde. Mingeid imesid ta minuga korda ei saatnud. Selles mõttes, et ma küll rääkisin, et mul on kilpnäärme alatalitlus, kuid konkreetselt sellega tegelema ei hakatudki. Ta arvas, et alustame kõige olulisemast ning siis vaatame edasi, mis seis tekib.
Siis saingi toitumissoovitused (keelatud: nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, soja ja piimatooted). Jätsin päeva pealt need kõik asjad oma menüüst välja ning jäin huviga ootama, millal paremaks läheb. Kaal hakkas vaikselt alanema. Kusjuures ma sõin nagu loom! Ilmselgelt hakkas ainevahetus kiiremini tööle. Sellega tahan öelda, et kaalutõus EI OLE kilpnäärmega kaasas käiv taak või paratamatus. Samuti ka mitte immuunsuse nõrgenemine, sest ka see muutus tugevamaks. Jäid ära igakuised haigestumised külmetushaigustesse ning sealt edasi koledad tüsistused, mis alati haigustele järgnesid. Tekib vaid küsimus, miks arstid sellele tähelepanu ei pööra, et toitumine kilpnäärme tööd mõjutab? Samas, kui kõik sümptomid muinasjuttude kategooriasse kirjutati, siis ma üldse ei imesta, et sealt edasi eksisteerivadki vaid tabletid.
Andke andeks minu kibe suhtumine, kuid kogemus(ja seda jagub) on näidanud, et selleks, et haige olla, peab olema väga palju kannatust, ülimalt tugev tervis ning äärmine huvi ise enda silmaringi laiendada, et häda korral abi lähedalt võtta oleks.
Alates toitumisharjumuste muutmisest(millest on möödas 3a ja mõned kuud), on minu kilpnäärme analüüsid laias laastus paigas olnud. On küll esinenud mõningaid tibatillukesi kõikumisi, aga seda pimedal, külmal ja stressirohkel talveperioodil. Hormoonide doosi pole muudetud.
Kuigi novembris tehtud analüüsid olid pisikese nihkega, olid näidud märtsiks iseseisvalt korda läinud.
(Pimedatel talvekuudel tarbin D-vitamiini! Hoiab ka organismi aktiivsemalt töös.)
Miks on toitumine ja kilpnäärme töö omavahel seotud?
Mina kuulsin organismi ja sooltesse kogunevast limast esimest korda 2007a, kui sattusin dr Levini kliinikusse toidutalumatuseid väljaselgitavaid vereanalüüse tegema. Tundus kummaline ja arusaamatu.
(Põgusalt kirjutatud
limast SIIN!) Lima tekitavad nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, piimatooted, soja. Samuti ka näiteks roheline salat, kui seda külmal ajal liiga palju süüa.
Kõigepealt katab see soole seinad, siis võib ladestuda kaelale ning sealt edasi otsmikusagarale, pea küljele või kukla piirkonda. Võimalik, et ka mujale.
Teadsin küll, mis mulle nö keelatud või kollases-punases listis on, kuid keegi ei öelnud, kui tõsiseks võib minna olukord, kui neid edasi tarbin. Sel ajal ei olnud see teema veel niivõrd aktuaalne.
Mõtlesin, et sellel kõigel on vaid seos kaaluga, ei muud. Aga inimene õpib kogu elu..
Kui lima ladestub:
- sooleseintele - immuunsüsteemi alanemine. Organismi tungivad batsillid ei saa kinnituda sooleseintele ning rändavad sealt edasi hingamisteedesse, kus algab juba haigestumine. Häirunud on ka vitamiinide, mineraalide ja muu vajaliku/olulise imendumine organismi. (Kel nt aneemia vaadake oma menüü üle!)
- kaelale - häirib kilpnäärme normaalset funktsioneerimist
- otsmikusagarasse - nõrgestab lühimälu teovõimet. Raskeneb uute asjade meelde jätmine ning samuti võivad nõrgeneda tunnete mõtestamine ja töötlemine.
- pea küljele(kõnekeskus) - võib põhjustada kokutavat kõnet.
- pea tagumine osa - välise müra filtreerimise ülesanne, et inimene suudaks keskenduda käsilolevasse tegevusse. Tekib rahutus. Üksnes tahtejõust keskendumiseks ei piisa.
Samuti võivad olla üleliigse lima sümptomiteks veel rögane köha, pidev tatine nina või allergiad.
Nalja kilpnäärmega ei ole, sest kui probleemiga ei tegele, võivad tulemuseks olla tõsised tagajärjed(diabeet, lupus, reuma jne).
Sümptomid:
* väsimus/kurnatus
* külmatunne
* ärevushäired
* meeleoluhäired/depressioon
* kaalutõus
* iiveldus
* häälekähedus või kuiv köhimine
* peavalud
* haprad küüned
* kuivad juuksed ja nahk
* kehv immuunsus
* mälu halvenemine
* lihaskrambid
* menstruatsioonitsükli häired
* võib esineda aneemiat
* isutus ja seedeprobleemid
* koormustaluvuse halvenemine
Kilpnäärme erinevaid probleeme saab diagnoosida vereanalüüsidega ja ultraheliuuringuga!
Ma ei oskagi küsijaid muudmoodi aidata, kui oma lugu teiega jagades. On uuritud, et kas hiina meditsiinist oli abi? Mingit imet minuga seal ei tehtud. Ei pandud kilpnäärme jaoks eraldi nõelu ega saanud ka rohtusid.
Hiina meditsiin aitaski mind nii palju, et andis kätte õige suuna(toitumisega) ning hiljem leidsin seosed, miks nii on(lima teooria). Kuid ravi võib individuaalselt erineda.
Ma ei taha kõlada nagu tüütu ninatark, aga see kogemus on mulle lähedalt näidanud, kui tähtis on süüa õigeid asju. Et tervislik toitumine ei ole kõigi jaoks üheselt mõistetav! Ja, kui mingid asjad on keelatud, siis on nad KEELATUD, kuna võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid.
Ei usuta, kuid teadlased on tõestanud, et isegi unenägude sisu ja söödud toidu vahel on seos olemas(nt kui süüa enne magamaminekut palju suhkrut ja nisu, on suur tõenäosus, et kimbutama tulevad õudusunenäod).
Või näiteks kasvõi ärevus- ja paanikahood. Ka need on otseses seoses sellega, mida endale suhu pista. Ma ei räägiks, kui....Been there, done that! Ausalt.
Vaja on lihtsalt kannatlikkust. Alles peale paari kuud hakkavad organismis suuremad muutused toimuma(vaikselt paremaks hakkab muidugi kiiremini minema. Oleneb jällegi terviseprobleemi tõsidusest.)
Ahjaaa! Boonuseks on mul ka juuksed hirmsa kiirusega kasvama hakanud(isegi juuksur imestab) ja küüned on ka tugevad(enne murdusid ainuüksi peale vaadates).
Et mitte silmakirjalikult kõlada, siis jah, vahel ma söön neid keelatud asju ka. Saia küll mitte, kuid vahel näiteks kommi või kooki. Õnneks on mul alati peale seda nii paha olla, et harjumuseks see ei saa.
Minge nüüd uurige välja, mis toidud teil enesetunde heaks teevad. Päriselt heaks! Nii, et jagub energiat ja mõnusat olemist kohe päris päeva lõpuni.
(PS! Kel küsimusi tekkis või midagi arusaamatuks jäi, siis küsige julgesti üle! :))
