August 2018 (väike kokkuvõte)

Ma ei tea, kas ma kunagi harjutan end tegema oma treeningutest nädalakokkuvõtteid ka. Iseenda arengu jälgimise seisukohast oleks see tõenäoliselt hea, kuid praegu on sellega ilmselgelt halvasti. Tõmbame siis lihtsalt kuu tervikuna kokku.

Ööjooksust taastumine võttis vast nädala. Lihasvalu otseselt polnud, kuid sääred olid veidi kanged. Selle mure lahendas magneesiumiõli õnneks kiirelt ära. Lihtsalt üleüldine väsimus oli tugevalt sees.  Võistlustest, tööst, vähesest unest.. Kui esmaspäeval taastavale jooksule läksin, olid jalad maa küljes nagu liimiga kinni. Keha oli sült ja pulss ronis koguaeg kõrgele. Nüüd kõik ok jälle.  

Augustikuud vaadata, siis üldpilt teeb mulle rõõmu. Näen regulaarsust.

Jõud (kummilindiga harjutused): 7h 40min

Pilates (plangud): 2h 15min

Sõudmine: 2h/3.60km

Jooks: 12h 48min/125km

Koeraga jalutamine: 11h 43min/55.79km (Minu jaoks aktiivne puhkus ja võimalus koeraga tegeleda ja temaga koos aega veeta :))

Kokku: 184.68km ja 36h 27min

Seljavalu on ka justkui vähemaks jäänud. Tundub, et kummiga harjutused ja plangud aitavad. Aga eks selle juraga tegelemine (valudest vabanemine) võtab aega. Venitama peaksin palju rohkem.

Vaatan, et rattaga veerema ma sel kuul ei jõudnudki. Vot sellest on küll kahju!

August 2018

Millalgi võtsin end kokku ja tegin endale ise treeningplaani. Väsisin ära selle "õige" jooksugrupi/-treeneri otsimisest. Kord ei sobinud üks, siis ei sobinud teine. Siis läks elu kiireks jne. Nii, et ma spikerdasin oma E-treeningu plaani pealt, mis ma kunagi võitsin, surfasin internetis, panin sekka oma füsio ja massööri soovitused ning kuulan enesetunnet nii palju kui saab. Siiani tundub asi toimivat. Vaatame, kas tuleb areng või põlen läbi :) Õnneks seda jooksuhooaega pole enam palju jäänud ja vast midagi katastroofilist ma endaga teha ei saa. Novembrist otsustasin ma teha puhkekuu, sest 5.-15.11 on planeeritud USA trip ja kui nüüd tõesti juhtub nii, et 14.-21.12 olen ma Lapimaal suusatamas, on kena detsembriga uuesti treenimist alustada. Võib-olla jõuab selle viimase tarkusehamba ka novembris lõpuks välja sikutada. Saaks ühe suure asja jälle kaelast ära. Annab raibe tunda just. 

Mulle tegelikult  üldse ei meeldi see tarkusehamba valu. Valu valuks, aga ma kardan, et olen kas külma saanud või siis mõne viirusepoisi üles korjanud. Tööl on meil käputäis tõbiseid ja ega nad siis koju ei jää. Härra ka kurtis kriipiva kurgu üle. Prrr.. Peaks vähemalt paar nädalat vastu. Kahe Silla Jooks on ju tulemas ja Tallinna (pool)maraton... Oeh, ääääärmiselt vale aeg oleks praegu haigeks jääda :(

***

Üldjoontes olen ma senisega väga rahul. On ainult paremaks läinud. Augustit jääb meenutama uus 10km isiklik ja poolmaratoni kõikide aegade teine tulemus. Peale nii pikka kohapeal marineerimist võin oma jalgadele pai teha küll. 

***

Fotod: Erakogu/ Instagram

Täna kavatsen ma jalad igal juhul seinale visata, palju teed juua ja veel rohkem puhata.  Äkki õnnestub veel miskit päästa. 

Ikkagi REEEEEEDE ju!!!! Ma olen seda päeva alates esmaspäevast oodanud :D

Mis toimps?

Näete jah, kui kiiresti aeg lendab?? Viimane postitus oli detsembris ning paari silmapilgutusega on kätte jõudnud JUBA veebruar (mis ka kohe läbi saab). Täiesti hämmastav. Samas.. ei midagi uut. Kõik mu postitused algavad täpselt samamoodi. Ma lihtsalt ei saa aru kuhu aeg kaob. (..ja kust tekib tolm ning kuhu kaob raha? Seda ka ei tea. Kui keegi teab, siis olen üks suur kõrv.)

Paar viimast kuud on möödunud uuel töökohal sisse elades, eksamisessist end läbi närides ning rõõm teatada, et ka liigutades. Tõsi, ka puhates ja mängides.

Oma mõttes olen siia päris mitmeid postitusi kirjutanud. Praktikas on aga  nii, et kui tekib see aeg, et maha istuda ja kirjutada, istun ma laua taha küll, kuid asun siis innukalt hoopis värviraamatut värvima. Mulle kohutavalt meeldib. Maandab hästi pingeid.

***

7.detsembri tarkusehammaste tõmbamine pani veidi pikema põntsu, kui algselt planeerisin (lootsin. kartsin!?). Peale nädalast pausi hakkasin küll vaikselt jalutama ja nagu näha, siis eksisin isegi jõusaali, kuid paranemine oli pisikeste tagasilöökidega. Otseselt ei midagi hullu. Läks õnnelikumalt kui sünnimärkide eemaldamisega (loe: ei mädanenud ega midagi :))). Aga valu...õhhhh... Selline terav ja tugev närvivalu, mis iga kõvema sammu ja tuulega lõualuust teravalt läbi lõikas. Käisin 2x kontrollis, kuna kahtlustasin juba ühe teise hamba all juurekanalipõletikku. Röntgen midagi ei näidanud, seega jäi algne kahtlus, et tõmbamisega sai kolmiknärv pihta ning sellest ka meeletu valu. Kaks kuud hiljem on juba palju parem :)) (iroonia).

Jaanuaris läks põhirõhk tuupimisele (Eksamisess, ajeee!). Aga kuna mul lõualuu niikuinii jätkas valutamist ja nägu oli samuti veidi paistes, oli hea põhjus rahulikumalt võtta. 

Natuke ikka proovisin end liigutada, et tagumik päris lapikuks ei muutuks.

 

Praegu on olukord selline. Teen vastavalt enesetundele ja sõltuvalt sellest, kui palju mul aega on. Nagu näha, siis olen maksimaalselt talve (nii palju kui seda Tallinnas on) ära kasutanud ning jooksusussid suuskade vastu vahetanud.  Ah, küll jõuab joosta, eks?! Onju!? Millal see talv jälle meid oma kohalolekuga õnnistab. Jaanipäeval ehk, aga muidu on mitu aastat üks lõputu sügis olnud. Nii, et võtan suusatamisest, mis võtta annab.

Jõusaalis meeldib mulle ka. Tean, et paljud kirtsutavad nina ning eelistavad grupis punnitamist üksi pusimisele, kuid mulle see üksiku hundi värk meeldib. Mul on kindel kava, saan seda teha omas rütmis ning täielikult trennile keskenduda. Omas mullis olles. Mõnikord pole isegi klappe kõrva vaja. Lihtsalt naudin iseenda seltskonda ja masinate kangutamist.

Tagasi saali kobisin oma peavalude pärast. Mitu massööri ja füsiot andsid mõista, et vanaviisi enam jätkata ei saa ning tõttöelda pidin nendega nõustuma, sest turjapingest tingitud peavalud olid juba täiesti väljakannatamatud. Tänase seisuga on olemine märgatavalt parem. Pea on valutanud, aga pigem harvem ning positiivse kõrvalnähuna on jõudu loomamoodi juurde tulnud. Tunnen seda suusatades. Ehk mitte esimesel korral, kuid iga sõit edasi on mind aina enam üllatanud. Ma jaksan!

Märts tuleb kohutav. Tean juba ette, sest olgugi, et võtan koolis vaid nelja loengut, on kõik nädalavahetused paksult koolised. Aja ilmselt trenniks leian, kuid kas ka energia. Eks näis. Tööpäevadel ärkan kl 6 ning ega nädalavahetustelgi palju kauem magada ei saa. 

Kindlasti tuleb natuke mõtestatumalt oma liigutamisi ja tudumisi planeerida. 

Muideks! Sain ühel treeneril lõpuks sabast kinni. Treeningplaani mõtet ma veel maha ei ole matnud. Ilmselt alustan sellega aprillist. Märtsi pusin veel ise. Aga see selgub jooksvalt. Eks siis kirjutan täpsemalt. 

Plaan on ikka oma poolmaratoni aega üritada parandada ning siis vaatab juba edasi. Kas võtan eesmärgiks maratonil osalemise või midagi muud vahvat.

***

KOKKUVÕTE:

Detsember 2017

Jooksmine: 14.40km ja 1h 52min

Kõndimine: 47.25km ja 10h

Sõudmine(indoor): 10.90km ja 50min

Jõusaal: 7h 30min

Kokku: 72.55km ja 20h 13min

Jaanuar 2018

Jooksmine: 13.23km ja 2h 

Kõndimine: 27.87km ja 4h 55min

Sõudmine (indoor): 6.45km ja 30min

Jõusaal: 9h

Kokku: 48.55min ja 17h 46min

Veebruar 2018

Jooksmine: 20.54km ja 2h 33min

Kõndimine: 39.88km ja 7h 54min

Suusatamine: 81.91km ja 7h

Ellips: 3.05km ja 55min (mina ei tea kuidas selle peal kilomeetrid nii aeglaselt kogunevad)

Sõudmine: 2.15km ja 10min

Plangud: kokku 1h ja 40min 

Kokku: 148km ja 26h ja 39min