Rabarberi-maasikakook

Üks labaselt lihtne ning 100% gluteeni- ja laktoosivaba rabarberi-maasikakook :)

Foto: Erakogu

Vaja läheb:


värskeid maasikaid
rabarbereid (umbes 3 keskmist vart)
6 muna
6 spl maisitärklist (võib kasutada ka gluteenivaba jahu)
8-9 spl palmisuhkrut (või 6 spl tavalist valget suhkrut)
näpuotsatäis soola
½ tl vaniljesuhkrut 
kaneeli

Haki rabarberid eelmisel õhtul valmis ning jäta kaneeli ja suhkruga ööseks seisma. (Mainin taaskord igaks juhuks ära, et mina tavalist suhkrut ei söö ja panin nad likku hoopis mee ja kaneeliga.)

Löö munakollased suhkru ja vaniljesuhkruga vahtu ning sega juurde 6 spl maisitärklist. Peale seda vahusta munavalged (näpuotsatäie soolaga) ning sega munakollastega kokku. Taaskord ei tohiks liiga usin olla ning kogu õhku välja segada, muidu ei jää biskviit õhuline. 

Hea oleks, kui küpsetamiseks oleks ümmargune lahtikäiv vorm, aga loomulikult saab ka mõne teisega :) 

Vala segu vormi ning puista peale hakitud rabarberid ja maasikad (PS! Mitte valada rabarbereid koos kausi põhja kogunenud vedelikuga.). Neid võib kohe mõnuga panna(annavad koogile magususe ja mahlasuse). 

Patsuta rabarberid ja maasikad pisut taignasse ning puistada peale veel (palmi)suhkrut ja kaneeli. 

Küpseta 180 kraadiga niikaua kuni kook on valmis(30-45min!? Sõltub ahjust ning peale pandud rabarberite ja maasikate kogusest.)
Kindlasti tikuga kontrollida!

Kook on suviselt kerge ja õhuline.
Eriliselt meeldib magusa ja hapu maitse omavaheline kombinatsioon.

Uhh, eile tegin - söödi käest ära, täna tegin ka - söödi veel kiiremini käest ära!

Head isu! :)

(PS! Palmisuhkur on väga hea karamellise ja maheda maitsega, kuid kui seda küpsetistes kasutada, peab igaüks oma maitse järgi doseerima. Kindlasti ei saa teda tavalise valge suhkruga võrdsustada, sest jääb oma magususelt päris parajalt alla.)

Rullbiskviit maasikatega

Kõik retseptid, mida blogis jagan, on gluteeni- ja laktoosivabad(või vähendatud laktoosisisaldusega), pärmita ning enamasti ka ilma valge suhkruta valmistatud. Kõik need toiduained on mulle vähemal või rohkemal määral keelatud!

Foto: Erakogu

Vaja läheb:
6 muna (toasooja)
½ tl vaniljesuhkrut 
6 spl maisitärklist
näpuotsatäis soola
6spl palmisuhkrut (kasutada võib ka mett või soovi korral tavalist suhkrut)
1 vanilje laktoosivaba koorejogurt 
maasikaid(mina kasutasin värskeid)

Munad jagada kollased ühte ja valged teise kaussi. Kollastele lisada vaniljesuhkur ja suhkur(Mina piirdusin 1spl, aga ainult tervislikel põhjustel. Kui tohite suhkrut süüa, pange õige kogus, muidu jääb biskviidi maitse tuimaks ja pisut maitsetuks!) ning valgetele näpuotsatäis soola.
Vahustatud munakollastele lisada 6spl maisitärklist.

Nüüd vahusta valged. Kui valged vahus, lisa väike kogus munavalget kollastele juurde. Sega! See aitab maisitärklisel ühtlasemalt ära seguneda, et taignasse tükke ei jääks. Kui maisitärklis ja munad korralikult segunenud, lisa ülejäänud munavalged ning sega veelkord segu kergelt läbi. 

Küpsetuspaber plaadile, taigen peale ning 180 kraadiga umbes 15minutiks ahju. (Soovitan jälgida, sest ahjud võivad erinevalt küpsetada!)

Samal ajal, kui põhi ahjus, haki ära maasikad. Kogus vali ise.

Tegelikult võib rullile vahele keerata mida iganes. Nt banaane, hautatud õunu kaneeli ja meega, moosi.. Kui soolikad kannatavad, siis kohupiima või miks mitte ka vähendatud laktoosisisaldusega vahukoort. See maitseb muideks paremini kui päris!

PS! Põhi tuleb rulli keerata soojana, sest muidu võib ta murenema ja murduma hakata. Nii, et kohe kui biskviit ahjust välja võetud, hakka tegutsema.

(Väike tip, kui rull ei taha rullis püsida! - Võta umbes kolm hambaorki ja torka ots kolmest kohast kinni.) Nüüd meistriteos paariks tunniks külmikusse ja paari tunni pärast võib hakata teed või kohvi  keetma.

Niisutage biskviiti kindlasti millegagi(mahl või mis iganes muu kaval nipp  pähe tuleb :)), muidu jääb rull kuivaks!

Äärmiselt lihtne valmistada, maitsev! ning võib öelda, et ka päris tervislik :)

Kui keegi katsetab, siis andke teada, mida teie rullile vahele keerasite. Võimalusi on ju niiiniiiii palju!

Tervislikud trühvlid magusasõpradele

Ma olen enne ka kuulnud trühvlitest(kommidest) ja nende valmistamisest, kuid olen kogu info kõrvust alati ükskõikselt mööda lasknud. Ei teagi miks. Nüüd, mõni aeg tagasi, kui sattusin Kätu blogisse, sain inspiratsiooni ja motivatsiooni, et ise need maitsvad ja tervislikud ampsud järele proovida. 

Banaani-pähkli trühvlid/kookospallid

Foto: Erakogu

Üks võimalus on valmistada neid nii nagu Kätu tegi. 

Vaja läheb pähkleid, mandleid, datleid, tumedat šokolaadi, banaani ja kookoshelbeid. 

Kõige mugavam on, kui valada mõned peotäied pähkleid(omal valikul, mina kasutasin metsapähkleid, india pähkleid ja mandleid) koos datlitega(5-6) blenderisse, seejärel lisada juba eelnevalt purustatud banaan(proovisin ka banaani koos pähklitega blenderisse ajada, aga tulemus oli see, et banaan ei püreestunud ning mass keeldus segunemast. Nii, et tee see trikk kahvliga ära :)). 

Banaaniga on sellised lood, et parem olgu teda vähem kui rohkem, sest muidu tuleb mass liiga vedel ja maitse liialt intensiivne. 

Nüüd võiks sekka lisada veel riivitud tumedat šokolaadi(u 50g - raudselt kõige tüütum töö kogu protseduuri jooksul) ja saabki hakata palle veeretama. Mina kasutasin massist sobivate "tükkide" võtmiseks teelusikat, et need pallideks voolida ning seejärel kookoshelvestes veeretada. 

Valmis! Laske neil natuke külmikus seista, nii muutuvad nad veel maitsvamaks!
PS! Kes ei taha tumedat šokolaadi kasutada, võib massi sisse panna hoopis kakaopulbrit(tumedat), mis on 100% laktoosivaba, aga siis peaks sekka ka mett või suhkrut lisama, muidu on liiga mõru.

Teisel korral tegin trühvleid avokaadoga.

Pähkli-avokaado trühvlid

Blenderisse läksid datlid, pistaatsia pähklid, mandlid ja metsapähklid. Seejärel lisasin püreestatud avokaado(olen proovinud teha nii rohelise kui ka krobelise koorega avokaadoga ja kes soovib vähemintensiivset maitset, valige esimene, kuid avokaado peab olema hästi pehme ning peab maitsema kreemjalt, mitte nagu parfüüm või seep!). Mass võiks olla jällegi täpselt selline, et on võimalik käte vahel palle veeretada. Seekord šokolaadi trühvlitesse ei läinud, vaid veeretasin valmis iludused hoopis riivitud tumedast šokolaadist läbi. 

Esimesed on väga head, kuid teised on raudselt lemmikud! Ei ole nii intensiivse maitsega, samas on väga hõrgud ja mõnusad :))

Kes soovib, võib juurde lisada veel näiteks rosinaid või kuivatatud puuvilju. Pähklite valik on meil ka ju päris lai. Olge loovad :)

Proovige kindlasti!

Gluteenivabad tortilla-pitsad

Kel gluteeniga kana kitkuda ei ole, kasutage Santa-Maria tortillasid(Müügil uued spetsiaalsed pitsa-tortillad!). Olin pettunud, kui lugesin, et ka maisi omadel on valmistamisel kasutatud nisujahu(kui ma ei eksi, siis täistera omadel oli see nisujahu protsent isegi väiksem.). Kel, aga gluteen menüüst kindlalt väljas, siis toimetage järgmiselt :)

Gluteenivabade tortillade valmistamine

Foto: Erakogu

Vaja läheb:

2 tassi = ~500ml jahu (gluteenivaba jahu. On erinevaid. Tavalist Sunnuntai gluteenivaba jahu olen ostnud Rimist!)
1 tl soola
1,5 tl küpsetuspulbrit
2-3tl oliiviõli
3/4 tassi vedelikku (kas käesooja vett või (laktoosivaba) piima
(Taignasse võib omal soovil lisada ka muid maitseaineid. Näiteks pipart, küüslaugusoola või muid vürtse.)

Kõigepealt sega kausis kokku kuivained. Seejärel lisa juurde vedelik ja õli. Sõtku umbes 2-3min, kuni moodustub ühtlane pall. Nüüd lase taignal rätiku all seista umbes 15min (Tainas küll ei kerki, kuid vajab natuke niisama olemise aega!).

Jaga tainas 6-8 palliks ning veereta nad ühtlasteks ja lase kaetult veel 20min seista(nii, et pallid omavahel kokku ei puutu).

Jahusel laual töötades(ühe palliga korraga) pressi pall sõrmedega ca 10cm läbimõõduga kettaks ning siis rulli  õhukesteks (ca 3-4mm) ketasteks.

Kuumuta pann (NB! ILMA õlita) ning prae tortillad kummaltki poolt 30sek. Pane taldrikule ning kata kohe fooliumiga.

Nüüd kui tortillad on valmis, kata need pitsa valmistamiseks mõeldud tomatipastaga. Lao peale omal vabal valikul kate. Minu eelistuseks on tavaliselt krevetid, makra, ananass ja paprika. Kõige peale (laktoosivaba)juust ja parmesan(samuti laktoosivaba).

Küpseta 200'C ja umbes 10 minutit.

Nämmmmmmmm!

Banaani-kookose pannkoogid

Tegin banaanipannikaid! Jälle :)

Foto: Erakogu

Imehead!!!

Vaja läheb:

banaani(küpseid)
kookoshelbeid
muna
vanillisuhkrut

(Soovi korral võib lisada ka suhkrut/datleid, kardemoni ja/või  kaneeli. Olge loovad! Aga enne maitske taigent, sest banaanid annavad päris arvestatava magususe.)

Ega siin suurt teadust ei olegi. Püreesta banaanid, vahusta munad ja sega kõik kokku mõnusaks massiks. Taigen olgu pigem pisut vedelam kui täitsa paks. Esimesel juhul jäävad nad mõnusalt mahlasemad. Kui lisada liiga palju kookoshelbeid, muutuvad kuivaks ja banaani magus maitse kaob ära. 

Küpsetamisel olla kannatlik ja praadida neid pigem madalamal temperatuuril, muidu kipuvad nad kergelt ära kärssama ja jäävad seest tooreks. 

Kuna neid on päris paras väljakutse ümber pöörata, siis soovitan taigent pannile panna suurema supilusikaga. Ja mul on tunne, et õliga praadimine mängib siinkohal tähtsat rolli, sest ilma kippusid nad liiga panni külge kinni jääma. (Arvan, et neid on võimalik täitsa ka ahjus küpsetada. Kui  keegi proovib, siis andke teada!)

Need mõnusad pannikad on täiesti gluteeni- ja laktoosivabad ja ei sisalda ei pärmi ega suhrkut. 

Võib süüa nii puuviljade, marjade, jogurti, moosi kui ka jäätisega(kel kõht kannatab :)).  Või siis näppudega otse taldrikult. Maitsevad niisama ka hästi!

Head isu ja mõnusaid pühi!

(PS! Banaanipannikad on väga toitvad. Siit saab hunniku süsivesikuid, rasvu, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, folaate ning näpuotsatäie magneesiumi ja A- ja B-vitamiine!)

* Kui ports valmib ühele, siis piisab täitsa ühest banaanist!

Küüslaugused krevetid mõnusa salatiga

Mulle maitsevad lihtsad toidud. Näiteks lemmik on kartulipuder hakklihakastmega(glut-laktoosivabas versioonis), millele seltsiks väike suts peedisalatit või hoopis hapukurk – imeline! Aga vahel on nii, et tavaline tüütab ära ning maitsemeeled nõuavad häälekalt oma. Niisiis, täna menüüs – küüslaugused (koorimata)tiigerkrevetid koos värske salatiga.

Ma ütleks, et kõige tüütum osa selle mõnusa ampsu valmistamise juures oli pomelo koorimine(alustades poes selle valimisest), sest peale välise koore, tuleb vabaneda ka viljaliha ümbritsevast valgest „nahast“.

Foto: Erakogu

Vaja läheb:

Koorimata tiigerkrevetid

Omal vabal valikul valitud marinaad(mina kasutasin tex-mex maitselist, sest see oli kapis viimane)

Küüslauk! 

Või(laktoosivaba)

Õli

Pomelo

Tomat

Kurk

Avokaado

Jääsalat

Parmesani juust (sobib ka laktoositalumatuse korral)

Kõige parem oleks, kui alustaks väikese ettevalmistusega juba eelmisel õhtul. See ei nõua üldse palju aega, tuleb lihtsalt marinaadi pakk lahti  lõigata, krevettidele peale valada, veenduda, et marinaadi jagunes kõigile ning kogu kupatus kappi seisma jätta. Kel kannatust vähe või lihtsalt kiire, siis on ka paar tundi parem kui üldse ilma marinaadita!

Tavaliselt alustan ma salati hakkimisest, sest krevettide praadimine on justkui i’le täpi panemine, peale mida saab kohe toitu nautima hakata.

Salati hakkimisega saavad vast kõik hakkama. Igaüks valib kui palju ta mingeid komponente salatisse lisada soovib(Ärge jätke pomelot välja, kuna mõne jaoks tundub see ehk imeliku komponendina. Kui valite välja parajalt küpse vilja ning doseerite parasjagu, annab see mereandidele juurde alati mõnusa meki.) ning kui suureks või väikseks need hakkida. Lihtsalt – pomelo ja avokaado on kohustuslikud maitse aktsendid! Parmesan riivida peeneks ja salatisse segada või laastudena salatile puistata.

Nüüd krevettide juurde. See protsess on palju põnevam! Valmistada oli mul 500g suuri koorimata tiigerkrevette. Seltsiks läks 1 suurem küüslauk, mille hästi peeneks hakkisin(kes soovib küüslaugusemaid, pange poolteist või kaks, sest isegi mina tundsin, et maitse jääb pisut nõrgaks. Aga igaüks oma südametunnistuse ning mao tundlikkuse järgi!).

Kõigepealt võiks pannil õli kuumaks lasta ning seejärel praadimistöödega alustada. Krevetid ajavad ise  ka pisut vedelikku välja, aga mina lisasin juurde veel törtsu vett, et nad pigem pisut „hauduksid“, kui kärssama hakkaksid. Kui värv hakkas roosakaks muutuma, lisasin supilusikatäie(võib ka rohkem) laktoosivaba võid ning keerasin tüübid pannil ümber. Puistasin peale hunniku küüslauku, ootasin kuni värv täitsa roosa oli ning pannile läks järgmine ports krevette, millega protseduuri kordasin. 

Kindlasti on selle jaoks oma nipp, kuidas küüslauku mitte kärssama lasta, kuid mina olen selle lihtsalt alles siis lisanud, kui krevettide teist külge hakkan küpsetama.

Foto: Erakogu

Roosa värv reedabki nende söömiskõlbulikkuse ja valmisoleku. Üle ei tasu küpsetada, sest muidu muutuvad nad vintskeks ning koor ei taha kere küljest hästi lahti tulla.

Kel kõht ja soolikad lubavad, siis juurde sobib mõni majoneesisem kaste. Eriti hea on Vertigo Caesari salati kaste! No tõesti, patt on proovimata jätta!

PS! Kes marinaadi mõttest ei vaimustu või soovib lihtsalt ilma(marinaadi ja küüslauguta) valmistada, siis maitsestada võib lihtsalt soola ja pipraga ning praadida õli ja törtsu võiga! Imehea, ausalt ka! :)

Ahjaa! Ja alati on oluline võiga praadimisel pannile pisut õli lisada, sest siis ei lähe või kärssama!

Head isu! :)

Gluteeni- ja laktoosivabad Provena šokolaadimuffinid

Foto: www.provena.fi

Mingid päevad tagasi oli jube magusaisu. Mõtted vaarikamoosiga leivast või magusast teest jätsid mind absoluutselt külmaks ning mõrušokolaad ei saanud samuti minu veetlemisega hakkama. 

Tahtsin kooki!

Šokolaadikoogi jaoks oli šokolaadi siiski liiga vähe ning muid komponente kippus ka kapis nappima. Küll aga põrnitses kapist mind üks gluteeni- ja laktoosivaba šokolaadimuffinsipulber, millel seltsiks veel šokolaaditükid. Miskipärast olin teda siiani pigem sügavamale kappi lükanud, kui mõelnud pulbri realiseerimisele. 

Mingit usku mul sellesse pulbrisse polnud, sest kord katsetatud sojajahust topsikoogid olid...imelikud. Magusaisu sai siiski põlgusest võitu ning uurisin, mis imevigureid vaja teha, et pulbrist väiksed keeksid saaksid. 

Toimetamine imelihtne! Sulatada umbes 150g margariini(mina panin laktoosivaba võid) ning sekka 3 muna(minul oli kapis vaid kaks). Kuna mass tuli pisut liiga paks, lisasin juurde ka törtsu õli(usun, et võib panna ka sutsu vett või nt (laktoosivaba)piima. 

Kokku sai 9 keskmise suurusega muffinit, millele tegin katteks peale mõrušokolaadi(täpset protsenti ei tea, aga üle 80% kakaosisaldusega peaks olema)glasuuri. 

Koguseid ei oska öelda, kuid segusse läks väike tükk laktoosivaba võid, allesjäänud mõrušokolaad, 2tl palmisuhkrut(mõnus suhkruasendaja/magusaine diabeetikutele, kaalujälgijatele või neile, kes valget suhkrut või suhkrut üldse ei tarbi) ning pigistasin poolikust apelsinist mahla sisse. 

Kaunistuseks peale pandud sarapuupähklid andsid juurde nii mõnusa meki, et järgmine kord puistan neid kindlasti taignasse kah. 

Foto: Erakogu

Muideks, väiksed šokolaadikeeksid maitsesid imeliselt! Kaera- ja riisijahu annavad muffinitele mõnusa õhulisuse ja nad ei ole puised nagu saepuru. Väga mõnusad ja maitsvad! Nagu päris!

Palmisuhkur - saadakse palmiõite kristalliseerunud nektarist. See on väga toitainete rikas, sisaldades elutähtsaid vitamiine, mineraale ja fütotoitaineid, sealhulgas kaaliumi, tsinki, rauda, vitamiine B1, B2, B3 ja B6. Maitseomadustelt sarnaneb toor-roo suhkrule, kuid on veelgi karamellisem. Väga madala glükeemilise indeksiga, mille tulemusel glükoos vabaneb verre aeglasemalt, hoides ära ka veresuhkru kiire tõusu. Sobib ideaalselt tee või kohvi sisse, magustoitudesse, küpsetistesse jne. 

Kel huvi, siis uurige SIIT või SIIT! :)

Saadaval mahepoodides!

Toidutalumatus - kuidas elate?

Kas keegi teab kui palju toidutalumatusega inimesi on Eestis? Kui paljud üldse teavad, et neil on mingi kindla toidu suhtes talumatus? Kui palju on neid, kes ei talu korraga ei laktoosi ega gluteeni sisaldavaid toite või toiduaineid? Ja kui palju on terveid söödikuid, kes ei mõista neid, kes selle probleemiga silmitsi seisavad?

Mina olen üks nendest „õnnetutest“, kellel on nii gluteeni kui ka laktoosi suhtes talumatus, kuid keelatud on ka pärm ja suhkur(ning mingil kummalisel põhjusel ei saa ma süüa ka riisi. Halb hakkab!). Seega on minu menüü eriti piiratud.

Põhjus, miks ma sellest üldse kirjutama hakkasin on imelihtne.  Kus käivad toidutalumatusega inimesed väljas söömas? Tervisekohvikutes(tervis=öko, toidutalumatusega inimestel ei ole seal suurt midagi teha)? Tavalistes toidukohtades? Jah, ma saan aru, et igast normaalsest toidukohast on võimalik tellida salatit ja suppi, kuid kui ma soovin minna õhtusöögile ja süüa midagi muud peale salati ja supi? Tegelikult, kui aus olla, siis on normaalselt aurutatud või küpsetatud köögiviljad puhas luksus. Enamasti on nad vesised, maitsetud ja näevad mannetud välja. Või hullem veel – neid ei olegi menüüs!

Väljas söömas käies on mul alati pisut piinlik. Piinlik kaaslaste ees, kellega parasjagu toidukohta valin ning piinlik ka toidukoha personali ees. Ei ole ju meeldiv, kui keegi nina kirtsutades menüüd uurib ning vabandades minema marsib, sest „siin ei ole midagi süüa“!

Nii, et tihti seisan ma silmitsi probleemiga, kus ma pean paluma, et midagi minu taldrikult eemaldataks või võimalusel asendataks. Reaktsioon palvele on enamasti pigem negatiivne. Siiani olen hoidnud madalat profiili, kuid olen mõelnud, et peaks julgemalt küsima ning vajadusel ka probleemi selgitama. Minu eesmärk ei ole tekitada tüli või teha sääsest elevanti. Pigem on minu siiras soov einestada sõpradega valitud kohas ning saada söödust ka kõht täis. 

Kas oleks imelik paluda võimalust tellida aurutatud ning kergelt praetud/wokitud köögivilju tükikese kala või lihaga? Kui menüüs on nad valikus, siis idee poolest peaks saama ka endale portsu kombineerida. Hinna dikteerivad niikuinii ju nemad. Jah, ma saan ideaalselt aru, et kõigi soovidele ning kapriisidele ei saa ega peagi vastu tulema, kuid minu „kõhumuret“ jagavad ju nii paljud inimesed veel. Teadlikkus toidutalumatusest vaikselt tõuseb, kuid miks söögikohad sellega kaasa ei lähe? Pakkuge kasvõi võimalust ja teie söögikohta kiidetakse taevani ja külastatavus tõueb!

Minu menüü koosnebki igapäevaselt peamiselt aurutatud köögi- ja juurviljadest, mille kergelt pannilt üle lasen, lihast(kala, kana, lammas, siga), salatitest ja puuviljadest. Vahelduseks vahel ka maisimakaronid.

Jah, mulle on lubatud laktoosivaba piim, juust ja jogurtid, kuid ka nende tarbimine on piiratud, sest ületarbimisel põhjustavad need samuti kõhuvalu.

Tulemuseks on küll ilus sale figuur, kuid eelmise postituse jätkuks võin öelda, et vaatamata sellele, et selline minu igapäevaelu köögis ongi, on jätkuvalt raske vaadata inimesi, kes ajavad endale piiramatult kooke või komme näost sisse. Ma tahan ka! Ja ma ei räägi nendest kookidest, mida ma kodus ise küpsetan. Tahan minna poodi ja süüa mida iganes ma soovin. Seega, iga toidukord pean ma endale sisendama, et toidu eesmärk on toita kõhtu ning toidust saadav nauding tuleb meeltele korjata kuskilt mujalt. See nõuab tugevat tahet ja enesepiitsutamist. Palju lihtsam oleks surra õnnelikuna ja suu kooki täis.. 

Põnev oleks suhelda teiste toidutalumatuse käes kannatavate inimestega. Mida teie sööte, kuidas pere teie toidutalumatusse suhtub, kui palju erineb ülejäänud pere menüü teie omast, on teil nippe või trikke ja kuidas olete leppinud oma „saatusega“? Nii, et kui keegi sama murega inimene satub seda postitust lugema, siis palun võtke ühendust!

Tatrajahust pannkoogid

Inimene on see, mida ta sööb, right?! Selle põhjal võin järelduse teha, et väga magus ma olla ei saa, sest minu toidulaualt puudub suhkur ning koos suhkruga oder, kaer, nisu ja piimatooted(va laktoosivabad). Miks? Sest need teevad mind haigeks. Peale seda, kui targemate soovitusel nendest loobusin, ei ole ma enam igas kuus 3-4x haige, kaotasin kehakaalust -12kg ilma dieeti pidamata või hirmsat trenni tegemata ning enesetunne on 10 korda parem kui enne!

Internetis ringi surfamisega on aga nii, et see on natuke nagu kosmos, kus on hästi palju igasuguseid olulisi taevakehasid ja ehk leidub elugi, kuid meie silm nendeni ei ulatu. Kas veel või mitte kunagi, seda ei tea, aga oluline informatsioon jääb suure ruumi tõttu leidmata.

Sellise toidutalumatusega inimesi(nagu mina) on piisavalt ning retseptegi on piisavalt. Kahjuks leidub rohkem infot välismaa saitidelt ning toidud sisaldavad koostisosi, mis pole meil kättesaadavad :( Seega tuleb pea tööle panna ning ise midagi head leiutada.

Tatrajahu pannkoogid ei ole küll minu leiutis, kuid äkki satub siia lugema keegi, kes on mõelnud neid teha, kuid ei ole julgenud ühel või teisel põhjusel katsetada.

Ütlen kohe ära, et tatart ma ei armasta. Ainuüksi lõhn ajab südame pahaks(piinlik kohe tunnistada). Seepärast olin ka tatrapannkookide suhtes küllaltki skeptiline. Pidin pettuma ja kaugeltki mitte ebameeldivalt!! Kuigi mõned kirjutavad, et tatral on spetsiifiline maitse, siis tatravihkajana armastan küpsetistes kasutada pigem tatrajahu kui rukkijahu.

Tatrajahu saab ökopoest või tasub küsida suurematest kaubanduskeskustest, kes müüvad ökotooteid.

Ma ei oska teile täpseid koguseid kirja panna, sest kõik oleneb kui palju sööjaid on, aga räägin koostisosadest ja taignast :)

Tatrajahu pannkookidesse käib muna, tatrajahu, laktoosivaba piim, vaniljesuhkur ja mesi. Soovitatav on mesi enne vedelamaks sulatada(kui on suhkrustunud). Kas siis veeanumas, natukene sooja vett peale kallates või mikrouunis(valik on teie). Viimasel ajal küpsetades olen avastanud, et taigna konsistents olgu pigem paksem kui vedelam. Niimoodi saab taigent pannile tõstes koogi kulbiga laiemaks "joonistada" ning kook tuleb mõnusalt küpsem ja ei lagune nii ära. Õigemini ei lagunegi, jääb nagu tavaline pannkook(nad on natukene kangema olemusega kui nisujahupannkoogid, kuid maitset see ei riku!).

Nende pannkookide suur pluss on see, et nendest ei teki raskustunnet kõhtu :)

Maitsvad on nad nii soolase kui ka magusa täidisega.

Need maitsvad pannkoogid on täiesti gluteeni- ja laktoosivabad ning sobivad nii neile, kellel on toidutalumatus, kui ka neile, kes soovivad kaalu langetada(sest nad on kergesti seeditavad!).

Head isu!

(Pildid: Erakogu)