Follow this blog with Bloglovin :)

Follow on Bloglovin

Monday, February 20, 2012

41. Tartu maraton - 31km

(Fotod: Erakogu)
Nüüd on see siis seljataga - minu esimene Tartu maratoni suusapidu ja 31km klassikasõitu. Emotsioonid - üdini positiivsed :)

Ärkasin hommikul kell 6, et välja lasta oma õigusi ja vabadusi nõudev kass ning hakata vaikselt sättima ja asju pakkima. Ees ootas pikk autosõit Otepääle. Pea tuikas. Kohe päris rõvedalt tuikas ja söögiisu oli ümmargune null. Kuidagi pigistasin endale sisse banaani ja paar peavalutabletti. Sõit võis alata. Jumal tänatud, et ise roolima ei pidanud(SUUUURED tänud siinkohal isale!). Mõned tunnid hiljem valutas pea natuke rohkem kui hommikul. Selge, migreen oskas valida ka õige päeva, millal pähe ronida. Võtsin kotist järgmise tableti, millega tuldpurskav lohe peas vaigistada. Selline see migreeniku elu on. Õnneks seekord tegin õige valiku ning peavalu hakkas vaikselt taanduma. Hullem oli see, et söögiisu oli endiselt null. Kuna oli selge, et ühe banaani pealt ma seda sõitu ära ei sõida, sõin vägisi ühe Snickersi. Ei ole minu igapäevamenüüs just lubatud pala, aga enne suuremat pingutust võin siiski manustada. Lisaks sõin veel ühe banaani, viilu rukkileiba ja jõin mahla. Sellega minu ettevalmistus piirdus. Lihtsalt ei läinud mitte miski alla. Panin lootused geelile.

Kui sihtpunkti jõudes autost välja astusin, tõmbas külm tuul seest õõnsaks. Tee peal oli küll aru saada, et kohati puhub päris korralikult, kuid väljas olla oli hoopis teine tera. Mõtlesin, et arvestama peab tuulekülmaga ja toppisin ennast korralikult riidesse. Paar kilomeetrit hiljem selgus, et ühe kihi pesu oleks võinud vabalt kotti jätta..

Stardis seistes tegin käteringe, sest näpud külmetasid. Muidu oli igati chill. Start anti nii märkamatult, et magasin hetke maha. Sellest muidugi suurt lugu polnud, sest sain starti paigal seistes nautida veel tublid 6 minutit või rohkemgi. Esimese kilomeetri läbimisele kulus üle 14 minuti. Edasi läks olukord pisut paremaks, kuid mitte oluliselt. Kui laskumistel ja tasasel pinnal oli minek juba päris hea, siis tõusudel tekkisid tropid ja seismine.

Rajaprofiil meeldis mulle väga. Tõusud ei olnud tapvad ja laskumised olid parajad. Muidugi algul tahtis aju jälle mõtlemise ära halvata ning andis kerele käsklusi ennast pikali visata, kuid sain iseendast võitu ning ei kukkunud kordagi. Vabandan kõigi ees, kellele sahatades ette jäin või, kes mind imelikuks pidasid, kui laskumisel rajast välja astusin, kuid kui te saaksite tunda minu tundeid sel hetkel, kui laskuma pean, siis mõistaksite mind ilmselt paremini.

(Sättisin küll numbrit nii ja naapidi, aga ikka tõmbas purjena kummi. Ilmselt uhkusest TM'i stardis seista :))

Pulsivööd mul peal ei olnud, kuid enesetunde järgi oli tempo õigesti valitud. Hing ei rippunud paelaga kaelas ja süda ei tahtnud rinnust välja taguda. Koguaeg tundsin, et energiat jagub ja kui hakkas silme-eest pisut häguseks minema või mõte hajuma, tajusin ära, et nüüd on õige aeg geeli võtta ning siis edasi põrutada. Joogipunktides ma ei peatunud, tarbisin enda kraami.

Sõit oli fun! Mis siis, et ilm oli pisut pöörane ja rada kohati päris väsinud või lausa olematu. Suurema osa ajast oli tuul soodsas suunas või liikusin ma liiga aeglaselt, et halba tajuda. Ausalt öeldes pole vahet. Suusk oli lihtsalt suurepärane! Libises nagu pöörane!!! Pidas küll ehk pisut halvemini(just tõusudel), aga ei julge viriseda ja kirjutan selle enda kehva tehnika arvele. Suuuuured tänud A&T Spordile ja Lauri Koortile! :) Järgmisel aastal on nii heade suuskade peal ehk ka palju paremas vormis sõitja.

Kuigi olin juba stardis leppinud tõsiasjaga, et 3h'ga ma sellel aastal ei piirdu, oli peale 1,5h see täiesti kindel. Olin eelnevalt ikka liialt optimistlik ja ei arvestanud sellega kui tagant ma alustan jne. Aga kummalisel kombel ma ei olegi pettunud. Kuigi energiat mul jagus ja finišeerusin ma tundega, et nüüd võiks veel miskit põnevat teha, olid lihased väsinud ja õlg valutas. Lihasvastupidavusest jääb puudu. Ilmselgelt ei ole keha harjunud selliste liigutustega nagu klassikasõit nõuab ning seda ei olnud kuskilt arvelt juurde võtta. Tee siis selle üleliigse energiaga, mis sa tahad.

Olen rahul, et registreerusin, õnnelik, et läbisin ja tore, et varustus terveks jäi(neid murdunud keppe ja suuski seal ikka jagus). Järgmisel aastal uuesti?! Hell yeah :)) Veel ei oska öelda, kas pikale või lühikesele, kõik oleneb, kui pikk saab olema ettevalmistus jne, kuid seda kõike korrata tahan kindlasti!

Kõik, kes te olete mõelnud sellest üritusest osa võtta, aga kahtlete, siis ärge kahelge, vaid tehke ära! See mass pole üldse nii hirmuäratav ja inimesed on üldjoontes palju sõbralikumad, viisakamad ja heasoovlikumad kui igapäevaselt spordirajal. Laskumised on lühikesel distantsil kõigile jõukohased ning kui tekib tunne, et ikka ei ole, võib suusad jalast võtta ja alla marssida. Nägin päris mitut niimoodi tegemas. Lõppkokkuvõttes on see lihtsalt üks suur suusapidu, mitte mõisa peale võistlus ja eesmärk on koguda hunnik suurepäraseid emotsioone. Lisaks kõigele saate medali, šokolaadi, rinnamärgi ja nakkushaiguse seda kõike korrata. Nii, et järgmisel aastal siis rajal näeme jah?! Diil!

Ahjaa, mingeid magusaid jooke ma ei taha nüüd järgnevatel päevadel ilmselt tarbida. Tänagi on veel geelist ja spordijoogist paras liimimaitse suus. Järgmine kord läheb loosi kas mõru greibimahl või puhas joogivesi. Päris mitmel korral tekkis seal põldude vahel rühkides tunne, et tahaks näoli lumme visata ja seda siis kahe käega süüa. Oeh, vesi on NIIII hea!

Täna on täitsa talutav olla. Õlg küll pisut valutab ja teine on ka pisut hell, aga võiks palju hullem olla. Lihased on minimaalselt kanged ja liikuda saan kenasti. Õhtul teen väikse sörgi või miski liigutamise peale, et homme päris Buratiino ei oleks.

Minu esimene TM 31km: Kokku: Natuke üle 31km ja 3h 16min 12sek.

Tuesday, February 7, 2012

Tatrajahust pannkoogid

Inimene on see, mida ta sööb, right?! Selle põhjal võin järelduse teha, et väga magus ma olla ei saa, sest minu toidulaualt puudub suhkur ning koos suhkruga oder, kaer, nisu ja piimatooted(va laktoosivabad). Miks? Sest need teevad mind haigeks. Peale seda, kui targemate soovitusel nendest loobusin, ei ole ma enam igas kuus 3-4x haige, kaotasin kehakaalust -12kg ilma dieeti pidamata või hirmsat trenni tegemata ning enesetunne on 10 korda parem kui enne!
Internetis ringi surfamisega on aga nii, et see on natuke nagu kosmos, kus on hästi palju igasuguseid olulisi taevakehasid ja ehk leidub elugi, kuid meie silm nendeni ei ulatu. Kas veel või mitte kunagi, seda ei tea, aga oluline informatsioon jääb suure ruumi tõttu leidmata.

Sellise toidutalumatusega inimesi(nagu mina) on piisavalt ning retseptegi on piisavalt. Kahjuks leidub rohkem infot välismaa saitidelt ning toidud sisaldavad koostisosi, mis pole meil kättesaadavad :( Seega tuleb pea tööle panna ning ise midagi head leiutada.

Tatrajahu pannkoogid ei ole küll minu leiutis, kuid äkki satub siia lugema keegi, kes on mõelnud neid teha, kuid ei ole julgenud ühel või teisel põhjusel katsetada.

Ütlen kohe ära, et tatart ma ei armasta. Ainuüksi lõhn ajab südame pahaks(piinlik kohe tunnistada). Seepärast olin ka tatrapannkookide suhtes küllaltki skeptiline. Pidin pettuma ja kaugeltki mitte ebameeldivalt!! Kuigi mõned kirjutavad, et tatral on spetsiifiline maitse, siis tatravihkajana armastan küpsetistes kasutada pigem tatrajahu kui rukkijahu.
Tatrajahu saab ökopoest või tasub küsida suurematest kaubanduskeskustest, kes müüvad ökotooteid.

Ma ei oska teile täpseid koguseid kirja panna, sest kõik oleneb kui palju sööjaid on, aga räägin koostisosadest ja taignast :)

Tatrajahu pannkookidesse käib muna, tatrajahu, laktoosivaba piim, vaniljesuhkur ja mesi. Soovitatav on mesi enne vedelamaks sulatada(kui on suhkrustunud). Kas siis veeanumas, natukene sooja vett peale kallates või mikrouunis(valik on teie). Viimasel ajal küpsetades olen avastanud, et taigna konsistents olgu pigem paksem kui vedelam. Niimoodi saab taigent pannile tõstes koogi kulbiga laiemaks "joonistada" ning kook tuleb mõnusalt küpsem ja ei lagune nii ära. Õigemini ei lagunegi, jääb nagu tavaline pannkook(nad on natukene kangema olemusega kui nisujahupannkoogid, kuid maitset see ei riku!).


Nende pannkookide suur pluss on see, et nendest ei teki raskustunnet kõhtu :)
Maitsvad on nad nii soolase kui ka magusa täidisega.

Need maitsvad pannkoogid on täiesti gluteeni- ja laktoosivabad ning sobivad nii neile, kellel on toidutalumatus, kui ka neile, kes soovivad kaalu langetada(sest nad on kergesti seeditavad!).


Head isu!
(Pildid: Erakogu)

Thursday, February 2, 2012

Harjutused, mis päästsid mind valust

Kuna eelmises postituses juba pilatesest juttu tuli, on vist sobivaim aeg kirjutada ka nendest harjutustest, mida ma ise teen ja millest mul VÄGA palju kasu on olnud.

Minu pilatese kava koosneb põhiliselt 5st harjutusest. Vahel teen ka muid harjutusi, et väike vaheldus oleks, kuid kui on soov või vajadus oma korsetilihased tugevaks saada, siis piisab täiesti nendest(minu suurepärase taastusraviarsti sõnad). Esiteks on nad suhteliselt lollikindlad. Mõtlen selle all seda, et kuna 4 neist on oma olemuselt ülesehitatud staatilise kehahoiu peale, ei saa endale neid harjutusi tehes liiga teha. Teiseks on nad võrreldes ülejäänud pilatese harjutustega küllaltki lihtsad ning algajale igati sobivad! Ja lihtsalt alustamine on oluline nii keha ettevalmistamiseks kui ka selleks, et kohe alguses vastikustunnet ei tekiks! :)

1) Kõhuplank

(Pildid: Erakogu)

Kui alles harjutuste tegemisega alustada, oleks hea teha neid peegli ees või, et keegi jälgib kehahoiakut. Kui ei ole peeglit või kedagi, kes silma peal hoiaks, võib võtta täis veepudeli ning panna selle alaseljale. Kui pudel kummalegi poole ei kuku, on keha otse(tihti kipub nõrgem kehapool allapoole vajuma). Pudeli kasutamisel on see miinus, et kui võtta sisse kõhuplangu asend, siis alaselg ei tohi nõgusaks jääda(seega pudel võib sealt kergelt minema veereda). Piltlikult öeldes tuleb sügavalt välja hingates oma kõhulihased vastu seljalihaseid tõmmata ning alaselg võimalikult sirgeks sättida. Omast kogemusest võin öelda, et kui korsetilihased on nõrgad, on alguses raske keha kontrollida. Seepärast tuleb otsida enda jaoks sobivaim viis, kuidas keha harjutuse alguses paika saada. Mina viisingi ennast niimoodi asendisse, et kõigepealt sättisin peegli ees selja sirgu ja alles siis panin jalad paika. Nii on lihtsam ka harjutuse vältel keha uuesti paika sättida, kui alaselg hakkab vastu maad vajuma.

Kui seljal lasta nõgusaks vajuda võib niimoodi endale liiga teha või on harjutuse kasutegur null.

Kui oled algaja, võiks alustada 5x ja 10sekundist asendis hoidmisest korraga. Kui jõuad rohkem, siis tee rohkem, kuid tähtis on endale alguses mitte liiga teha.

Harjutus treenib nii kõhu- kui ka seljalihaseid ja oma kerge osa saab ka triitseps ja biitseps.

2 ja 3) Sild 1 ja 2

Sellel pildil on kahe harjutuse kombinatsioon. Alustada võiks nii, et mõlemad jalad on maas ning seejärel tõstad oma puusad kõrgele üles. Jälle välja hingates pingutad lihaseid. Selle harjutuse juures on oluline, et ei laseks turjal ega kaelalihastel krampi minna. Kui tuharalihased, vaagnapõhjalihased ja alaseljalihased on nõrgad, hakatakse muude lihastega nende tööd kompenseerima ja tekib kiirelt pinge nii turja kui kaela. Seepärast tuleb olla hästi ettevaatlik ning tunnetada täpselt oma piire, kus vajalikud lihased enam ei jaksa ning tööle hakkab turi ja kael. Kui kuidagi ei saa, siis võib alguses kaela alla väikse toe panna. See ka aitab.

Teine harjutus on analoogne, kuid üks jalg tõstetakse õhku(nagu pildil näha) ning seejärel puusad üles. Minu soovitus oleks seda harjutust proovida alles peale seda, kui lihtsamat varianti on harjutatud 2-4 nädalat.

Korduste arv võiks olla jälle 5x ja 10sekundit.

Nendest harjutustest on kasu tuharalihastele, vaagnapõhjalihastele ja ka alaseljalihastele, mis aitavad toetada puusaliigeseid, vaagent ning lülisammast.

(Harjutust korrata mõlema jalaga!)

4) Küljeplank

Küljeplank treenib küljelihaseid. Seda harjutust võib teha nii sirge käe peal, kui ka käsivarrele toetades. Kuidas kellelegi paremini sobib. Mina eelistan teist varianti, sest kunagise randmevigastuse tõttu ei saa ma pikalt randmele toetada.

Kuna alguses on seda harjutust päris keeruline teha, sest tasakaal kipub vigurdama, võib kuklataga oleva käe enda ette maha panna ja sellega pisut toetada.

Korduste arv jälle 5x ja 5-10 sekundit.

(Harjutust teha mõlemale küljele!)

5) Ujumine

Selle harjutuse võtsin pisut hiljem oma kavva kui teised. Kuna olen tihti hädas pinges kaelaga(sest lülisambas on turja peal jõnks sees) otsustasin, et kui on võimalik alaselja lülisamba jõnks välja treenida, on võimalik sama teha ka ülemisega. Konsulteerisin oma taastusraviarstiga ja tema soovitus oli selline: Viskad ennast kõhuli maha, viid käed enda ette, tõstad rindkere maast lahti ning hakkad tegema ujumisliigutusi. Võib kätega sibada üles-alla, aga mina teen seda harjutust tavaliselt nii, et jalad jäävad maha, rindkere maast lahti ja toon käed eest kõrvale ja tagasi ette.

Edasijõudnud võivad sooritada sama harjutust ka raskustega. Näiteks kui ei ole kodus hantleid, võib võtta 0,5-1l pudelid, need vett täis panna ning nendega teha.

Sama harjutust teevad ka suusatajad, sest see annab mõnusa koormuse nii kätele, trapetsile(ülemine, keskmine ja alumine), seljalailihasele, nimmeruutlihasele, õlalihastele jne. Ühesõnaga koormust saab kogu ülakeha.

Kui teha ilma raskusteta, siis võiks alustada 5x 10tk, kui raskustega, siis viia seeriate arv 3 peale.

Minule soovitas taastusraviarst alguses jätte iga seeria vahele 30sek-1min puhkust.

Nagu eespool mainisin, soovitan alustada vaikselt. Tähtis ei ole kellestki rohkem teha, kiirelt rapsida või üle halva enesetunde punnitada. Koormuse annab ka 20min harjutamist päevas.

Kui palju nädalas teha, sõltub teist endist. Minul soovitati alguses teha iga päev, kuid kui koormused kasvasid ja hullemast valust jagu sain, jätsin treeningute arvu 4x peale nädalas. Pilatese treenerid ütlevad, et sellest täiesti piisab ja rohkem polegi vaja. Arstid ütlevad jälle, et kui on häda majas, tuleks iga päev teha kergelt harjutused läbi, et lihased toonuses püsiks.

Kindlasti postitan siia veel erinevaid pilatese harjutusi ja räägin pikemalt ka venitusharjutustest, millest on kasu just alaselja- ja puusaprobleemide korral(aitavad leevendada valu ja pingeid).

MEELESPEA!

1) Kui tahad koormust tõsta, siis alguses tõsta seeriate, mitte korduste või sekundite arvu!

2) Pilatese harjutuste tegemisel on hingamine VÄGA tähtis. Teadjamad räägivad, et hingamisest võiks eraldi raamatu kirjutada, kuid algajatele soovitatakse alati väljahingamisel lihaseid pingutada. Ära hoia harjutuste tegemisel hinge kinni, muidu ei saa lihased hapnikku ja energia, mis peaks liikuma hakkama, seiskub!

3) Kuula ja tunneta tähelepanelikult oma keha, sest pilatese puhul ei kehti reegel "Mida rohkem, seda uhkem!"

4) Ära lase valedel lihastel parasjagu treenitavate lihaste tööd kompenseerida. Tee parem alguses vähem, aga õigesti, sest tähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet!

5) Tulemusi ära oota paari päevaga. Selja "lõhkumiseks" on kulunud aastaid, miks peaks parandustöödega kiiremini minema? Kannatlikkus ja järjekindlus on võtmesõnaks!