Kui juba tervisespordist sai kirjutatud, ongi sellele ainus loogiline jätk arutleda pisut tervisliku toitumise teemadel. Rangelt isiklik arvamus taaskord!
Minu arvamus tervislikust toitumisest piirdus aastaid primitiivse infoga, mida igal pool pasundatakse. Et vormis püsida, siis uha aga rohelist salatit, lihased saad kohupiimast ja kodujuustust ning liha tarbi pigem minimaalselt, sest see on raskesti seeditav ja inimese organismile pole liha üldse vaja(tõsi, mõnele tõesti polegi, kuid põhjused on erinevad.). Olin ma vormis? Noh, kui leppida faktiga, et ka ring on vorm, siis küll jah. Olukord muidugi nii katastroofiline ei olnud, kuid vaatamata aktiivsele sportimisele olin ma ikkagi kuidagi pisut liiga pehme.
Ma mäletan väga hästi, kui käisin endokrinoloogi vastuvõtul
(autoimmuunne türeotiit, mis vajab jälgimist) ning kurtsin talle pidevat kaalutõusu, millest jagu ei saa. Arst vaatas sügavalt silma ning leierdas nagu lindilt, et esiteks on kilpnäärme probleemidega inimestel kaalutõus paratamatu ja teiseks tuleks ikka võimalikult tervislikult toituda. No shit :) Kilpnäärme kaela kirjutati ka kehv immuunsus.
(Kogu sellest saagast saab lugeda SIIT!)
Ühesõnaga, kui lugu uuesti väga lühidalt kokku võtta, siis oli mu tervis täiesti pekkis ja perearst väljendas oma meeletut hoolivust minu tervise suhtes sellega, et kirjutas mulle iga hädaga antibiootikume, millest ma keelduda ei osanud või ei julgenud. Ja kuidas sa suurte põletikega keeldudki, millest ise enam jagu ei saa.
See kõik viis kokkuvõtvalt selleni, et ma sain püsiva sooltekahjustuse. Win!
Ja nüüd jõuame me tagasi toitumiseni ning selleni, mida 'tervislik toitumine' minu jaoks õieti tähendab.
Sellest on möödas 3 aastat ja 7 kuud tagasi, kui karm tõde mind halastamatult läbi raputas. Istusin pead kätele toetades oma hiina meditsiini arsti juures ja ei teadnud kas naerda või nutta. "Menüüst tuleb välja jätta suhkur, nisu, oder, kaer, pärm ja piimatooted!" (Ja nipet-näpet veel, millega tuleb piiri pidada.) Ma ei hakanud täiendavaid küsimusi üldse küsima. Olin lihtsalt kõikvõimalikest ja aastaid kestnud terviseprobleemidest nii räsitud ja väsinud, et haarasin oma viimasest õlekõrrest ja mõtlesin, et kui see ka ei aita, siis ei aita mind miski.
Aga aitas. Lihtne see ei olnud, kuid kaal langes ning tervis paranes. Minust sai uus inimene.
Muutused muutsid mind uudishimulikuks ja ma ahmisin sisse erinevat kirjandust, mis kõik toitumisega seotud. Ph-dieet, veregrupideet, hiinameditsiin, taimetoitlus, paastumine, kuidas elada toidutalumatusega, söö end terveks jne jne jne. Mul oli nii palju küsimusi, mida ma sõnastada ei osanud, kuid teadsin, et mul on vaja see toitumise teema enda jaoks selgemaks ja loogilisemaks saada. Just see, et mis see tervislik toitumine siis päriselt ikkagi endast kujutab ja kas see mis on ühe jaoks tervislik, on seda ka kellegi teise jaoks. (Juba seetõttu, et sõbranna sai toitumise kohta hoopis teistsugused soovitused.)
Otsisin vist lihtsalt ka lohutust, et see kõik on mulle ainuõige valik.
Igasuguseid äärmuslikke elustiile ma ei seedi ja ilmselt ei teeks seda ka minu magu ja soolestik. Ehk kellelegi sobib 100% taimetoitlus ideaalselt või muud äärmuslikud dieedid, kuid minu jaoks tähendab tervislik toitumine pigem tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist.
Eelkõige on toitumise juures oluline, kas tarbitud toit annab piisavalt energiat, vajalikke vitamiine ja mineraale, ei muuda inimest haigeks jne. Kuid selle kõigega ei tasu hulluks minna. (Jälle üks punkt, millest kirjutamine nõuaks eraldi postitust.)
Loobusin eelpool nimetatud toiduainetest, sest need teevad mind haigeks. Muidugi ei juhtu ühekordse söömisega midagi, kuid juba peale paari korda hakkavad ilmnema erinevad probleemid. Kõhuvalu on neist väikseim muideks :) Näiteks, kui söön keelatud toiduaineid, siis läheb mul suu ville täis. See ei ole otsene allergiline reaktsioon gluteenile, piimavalgule või -suhkrule, vaid mälestus sellest, kuidas antibiootikumid on minu mikrofloora täiesti ära rikkunud. Jäädavalt.
See on ka märk sellest, et immuunsüsteem kukub kohe kokku ja järgmine samm sellest edasi on haigestumine.
Kuid tegelikult on ka sellisel toitumisel omad miinused. See võib olla tervislik, kuid mõneti on ta siiski äärmuslik. Vähemalt tunnen, et minule kui sportivale inimesele on ta paras peavalu. Menüüsse jäävad alles kõik toiduained, mis liiga kiirelt energiaks ära põlevad. Ma pean pidevalt kalkuleerima, mida ja kuidas süüa, et pikemad trennid üle kuidagi elada. Või siis lihtsalt, et menüüst ära ei tüdine. Ja muidugi see ka, et liiga suurt kalorivõlga ei teki. Seda pole ka vaja, et keha hakkaks peki näol varusid koguma.
Oh, ja päris kulukaks läheb ka. Võrrelge poes maisimakaronide ja nisumakaronide hinda!
Tänu nendele muudatustele pidin õppima armastama ka söögitegemist. Valmistoit poest ei ole valik.
Muidugi on ka minu toitumise juures "aga'sid". Ma näiteks ei ole loobunud praetud toitudest. Tihtipeale joon toidu kõrvale(jah, olen kursis miks see kasulik pole. Moraali pole vaja lugeda.). Tuleb ette, et söön vastikult rasvaseid asju. Ja eks neid ebatervislikke nüansse ole teisigi. Näiteks õgin enne magamaminekut vms. Ja vahel patustan Snickersiga, kui hakkan diivaks muutuma :) Kuid selle kõige juures rõhutan taaskord sõna tasakaal. Selle tasakaalu värgi pärast söön ma aegajalt ka laktoosivabu piimatooteid. Need on küll veidi süütumad minu jaoks kui tavalised piimatooted, kuid pikemas perspektiivis on tagajärjed samad. Põhjus lihtsalt selles, et kui loobun täielikult piimatoodetest, lagunevad hambad suhu ära. Olen proovinud kaltsiumit eraldi juurde süüa ning muu kaltsiumirikkaga tühja kohta asendada, kuid tulutult. Mõnesid asju ei saa alternatiividega asendada.
Nii nagu tervisesport, ei ole ka tervislik toitumine must-valge maailm. Mõlemist on kirjutatud juba hunnik raamatuid ning võiks kirjutada veelgi, sest jutt lihtsalt ei lõppe. Siin on peaaegu, et võimatu kuskilt alustada ja kuhugi kindlasse kohta välja jõuda. Selleks, et mingit pilti kokku saada, ongi vaja võtta erinev info teadmiseks ning leida enda jaoks see kõige õigem. Kuid moe pärast sobimatut sobivaks pressida on vale.
Tagasi minu juurde.
Tänaseks on nii, et ma reguleeringi oma enesetunnet toiduga. Minust ei ole saanud küll metsamoori, kes ainult marju sööb ja allikavett joob, kuid tähelepanu pööran ma sellele küll. Kui tunnen ennast kehvasti, siis ei siruta ma esimese asjana oma kätt apteegis riiulitel laiutava keemia järele, vaid katsetan kõigepealt toidu ja ravimteedega. Mulle meeldib hiina meditsiini filosoofia tervise ja toitumise kohta. Kirja on see pandud küll mõneti lapselikult lihtsa loogikaga, kuid õigete soovituste taga peitub võimas vägi. Lihtsalt kannatlikkust on vaja ja kindlasti tähelepanelikkust iseenda suhtes. Siiani on see hästi toiminud, seega minu jaoks ei saa see vale olla. (Kui kedagi huvitab, kuidas erineval aastaajal toitun või millist toitumist mingite haigustega praktiseerin, siis andke märku ja teen sellest eraldi postituse.)
Dieeditades või toitudes ei sobi kindlasti 1:1'le maha viksida kellegi teise soovitusi. Banaani-kaerahelbe pannkoogid või neljaviljapuder hommikuks on tervislikud ja toitainerikkad. Ma pole nii kindel, kui tugeva kõhutäiega kaasneb kõhuvalu ning kaal ei alane soovitud numbri suunas. Söö palju rohelist salatit ja tervis tuleb. Kindel? Kui külmal perioodil süüa liiga palju töötlemata toite(salatid, toored köögiviljad jne), siis produtseerivad need organismi samasugust lima nagu nt piimatooted või muud sobimatud toiduained. Organimsi kogunenud lima tekitab aga erinevaid terviseprobleeme alates kaalutõusust kuni paanikahoogudeni välja. See on hirmus, mis sinna vahele veel jääb!
Kui tervisega probleeme pole, siis mingeid ekstreemdieete ma küll ei soovitaks. Ma mõtlen, et noh katsetada lihtsalt seepärast, et keegi oma blogis kirjutab ja siis järgmine mõtleb, et ohhhh, ma tahan ka, sest näed tema teeb. Kuid kui oled hädas kaalu või muude terviseprobleemidega, siis suure tõenäosusega on su menüüs midagi, mis su organismile lihtsalt ei sobi.
Ahjaaa, mis siis minu elus ikkagi muutunud on nende aastate jooksul, kui iga suhupistetud amps hakkas menüüs järsku mõtet omama. Noh, ma näiteks sõin ennast 12kg kergemaks. Ilma näljutamata! Ok, lihaste arvelt on mõni kilo tagasi tulnud, sest sinna perioodi jäi ka see aeg, kui ma muud trenni peale pilatese teha ei saanud ega tohtinud, aga riideid kannan samas numbris. Ma ei ole enam iga kuu haige, vaid aastas kord või paar ja needki põdemised on siiani läinud pigem kergemalt. Kohe kindlasti on paranenud minu taastumine füüsilisest koormusest. Kilpnäärme- ja muud verenäidud püsivad stabiilselt normis või esineb ainult väga väikseid kõikumisi(varasemalt oli see üks peavalu). Mul on kõvasti rohkem energiat(vaatamata sellele, et ma söön liha ja päris palju. Mõned väidavad, et liha väsitab organismi.). Kadusid ka paanikahood. Mu enesetunne on hea ja seda on veider öelda, sest vahepealsete aastatega oli see juba normaalseks muutunud, et tundsin ennast koguaeg halvasti.
Ja muidugi olen ma jälle palju-palju targem, kuidas ennast hoida ja kuidas hävitada.
Mitte ükski asi, mille suhu pistate, ei ole päris süütu. Seega ühtselt mõistetavat tervislikku toitumist ei ole olemas, on tasakaalustatud toitumine, kus millegagi liialdamine ning äärmused ei ole soovituslikud.
Ahjaa vol 2. Tihtipeale tuleb ette, kuidas keegi ahhetades ja ohhetades arvamust avaldab, et issand jumal, mis sul viga vormis püsida, kui sa niikuinii saia, koogikesi ja kommi süüa ei või. Kullakesed, viga ei ole, aga ma ei ütle, et see kerge ka on. Vaatamata sellele, et väikesed kuradid on menüüst keelatud, ei ole isu nende järele aastatega kuhugi kadunud. Mõnikord tahan rohkem, mõnikord vähem....aga tahan! Ma olen lihtsalt teinud omad valikud ja nendeks on hea enesetunne ning tugevam immuunsüsteem.
