Follow this blog with Bloglovin :)

Follow on Bloglovin

Sunday, July 14, 2013

Laupäevane ellujäämiskursus slash Keila MTB EMV radadel

Panime täna sõbrantsiga rattad raamile ning uhasime autoga Keilasse. Ta sattus mõned päevad tagasi MTB EMV rajale pedaalima ning kutsus seekord mind ka kaasa. No ei ütle ju nii geniaalsele plaanile ei. 

Foto: Erakogu - The trick of flying is..
Esimene ring sai küll väga ettevaatlikult võetud, sest kõik pööramised tundusid jube väikse nurga all olevat, tõusud järsud ning nõksakaid ja takistusi, kus tuli ropendamise saatel ratta seljast maha ronida, jagus. Yeah. Sarkasm on mu keskmine nimi, nilbed naljad leivakas ja vahel ma ütlen midagi inetut. Näiteks metsas. Enamasti küll üksinda, kuid juhtub vahel ka seltskonnas. Ja näiteks MTB ratta seljas "trikitades". What can I say - mõnikord saavad sõnad otsa.  
Ma loodan, et me oleme nüüd ikka sõbrad edasi peale seda, kui selline inetu fakt minu kohta välja tuli :)

Anyway. Oleksin täna napilt jälle rattaga külg maas skoorinud. Ma ei tea, kuidas see maakülgetõmbejõud mind niimoodi kisub. Väntasin ühest pikemast kivisest tõusust üles, kui ratas all trikitama hakkas ja tasakaal kadus. Mffff.... Arvan, et see mahtus kõik ilusti sekundi sisse, kui ma hirmust silmad sulgesin, jõudsin tuhat mõtet peast läbi lasta, kuidas ma ennast katki ja siniseks kukun, kui..  Ilmselt mu kaitseingel otsustas, et enough is enough ja sekkus mängu ning keeras mu sussi klipist lahti, sest mina ei mäleta, et seda teinud oleksin. Maandusin napilt jalale ja maas püherdamine jäi sedapuhku ära. 
Järgmisel kahel ringil väntasin sealt tuimalt üles. Arusaamatu. 

Kivid ja kännud pole küll päris sõbraks saanud, aga läheb järjest paremaks. Olen avastanud enda jaoks nõksud, kuidas sadulast kergelt püsti sõites neist pehmemalt üle veereda. Ka uue kahvliga olen harjunud. 
Põen kitsa rajaga järsemaid nõkse, kust tuleb alla sõita, sest kardan võsas lõpetada. Nii, et järgmiseks korraks jäi nii mõnigi tõus ja laskumine, kust iseenesest oleks võinud alla sõita, aga meie ronisime ratta seljast maha ning tegime paar jooksusammu. 

Kui see Harku kolmapäevak suutis mu pisut ära hirmutada, siis tegelikult mulle selline rattaga turnimine õudselt meeldib. Harjutada on kõvasti vaja. Ja kasulikud nõuanded kuluksid samuti marjaks ära, kuidas mingites olukordades kõige arukam toimida oleks, et ratas alt minema ei kablutaks. 
Aga kogu see tehniline pool ja nikerdamine paneb mind hetkeks uisud unustama ning ajab vere keema. 

Kui siia peaks sattuma rattur, kes meie käest raja kohta päris ning uuris, kui mitu korda ringil jala maha panime, siis.... well, esimesel ringil oleks lihtsam olnud kokku lugeda need korrad, kui ei pannud jalga maha :)) Edasi läks juba paremaks ning ainult piiksusin, kui asi ekstreemseks kiskus. 
Tempo oli meil hästi rahulik, sest prioriteet ei olnud kiirus, vaid kogemus. Lobisesime ja itsitasime. Tsikid metsas ikkagi ;) 
Ja ega siis kohe ei saa vajutama hakata, eksole. Arenemisruumi peab ka jääma!
(PS! Loll on see, kes vabandust ei leia!)

Kokku: 1h 45min ja 15.38km (Ringi pikkus 5.1km ja meie sõitsime neid kolm.)

Hommikul käisin veel jooksmas ja tegin pilatest.
Kokku:
jooks - 27min ja 4.51km
pilates - 40min

7 comments:

Margus jürjan said...

Tere,

Mina see olin, kes küsis jala mahapanemiste kohta. See oli lihtsalt uudishimuliku pühapäevasõitja küsimus. Mitte, et see jala mahapanemine midagi näitama peaks :) Tublid tüdrukud, kes üldse üle ühe ringi sõidavad :)

Margus

Helina A. said...

Ohhooo, see oli tegelikult pooleldi naljaga kirjutatud, et "juhul kui...". Poleks eluski arvanud, et asjaosaline ise siia lugema satub.

No näitab ikka. Osavust ja tunnetust kindlasti :) Ja pisut julgust kah. Ma loodan, et ma ikka tulevikus saan öelda, et käisin metsas sõitmas ja täna panin ainult korra jala maha :)

Anonymous said...

Ma ei tea, kas kirjutasid minu järgi MTB EMV? Jalgratturite Liit paneb veel otsa XCO (olympic cross country) ja jätab vahel MTB hoopis ära. Aga sinu kirjutatud on ka täiesti õige!

Marguse siia saatmise au võtan endale :P

Teiega umbes samal ajal sõitsin ma 29,4km 5h ja 30min. Keskmist parem ei arvutagi, aga oli väga huvitav ja palju põnevaid asju sai teada.

V

Helina A. said...

Ahnii :) Ma saan aru, et krossitasid samal rajal. Kuidas meeldis?

Tegelikult ma leiutasin selle lühendi täitsa ise. Kui ma nägin, et see on maastikukross, siis hetkeks tekkis kahtlus, aga ei osanud paremaks ka parandada.
Kuidas siis jääb? Kas tohib olla MTB EMV või, et mitte väga rumal paista, siis parandan ära? :)

Anonymous said...

Pigem matkasin. Ja jäin väga rahule. Pühapäevane matk plaanidega ei sobinud, kuigi väga oleks tahtnud sinna ka minna.

Ikka tohib olla. Ära paranda midagi!

V

Margus jürjan said...

Ega see puhas juhus polnud jah, et siia sattusin. Nagu mainitud on V käsi mängus :)
Panin isegi samal päeval vähemalt kaks korda ringi kohta jala maha. Esimene kord siis kui peale tagasipööret sillale terviseradadelt alla metsa keerates. See langus tundus esmapilgul täitsa hirmus. Teine koht oli see tõus, peale seda mainitud hirmsat langust, mis tundus seinana. Silme ees oli pilt, et tagarehv hakkab ringi käima ja tulen sealt kenasti selg ees alla tagasi. Aga muidu olen väga rahul, et Keila Terviseradu täiendatakse aina tehnilisemate singlitega. Kiskuski juba igavaks :)
Kas mahakukkunud puude ületuse saite selgeks?

Margus

Helina A. said...

Esimesel ringil just sellel samal põhjusel tõusudel põdema hakkasingi, et kartsin seda, kuidas ei vänta välja ja siis kukun lihtsalt pikali :) Nagu Tartu rattamaratonil rahvast mudastel tõusudel loogu langes.

Minu jaoks oli see esimene Keila terviseradade külastus. Ei ole sinna isegi suusatama sattunud. Aga väga mõnus vaheldus!

Ja nende puudega sai nii, et päris üle ei julgenud ikka sõita, aga sai ilusti nii, et tõstsin esiratta üle ja siis tagumisega juba sõitsin üle. Ei pidanud isegi sadulast maha ronima.