Täielik läbipõlemine võib viia vaid..*

Nojah, oligi nii nagu kartsin - minuga on täiesti pekkis. Igas mõttes.

Eilne käik nõelraviarsti juurde andis sellele vaid tõsise kinnituse.

Kuna ühekordne torkimine ei aidanud, sain nädalaks kõrva veel kolm hõbedast naela moodi neeti, mis lokaatori valusalt tulitama jätsid. Kolme nädala pärast kordame seanssi.

Rohud sain ka.

Ja rangelt soovitusliku menüü.

Lugege ja õppige otse elava ja hingava näite pealt, mida teeb stress inimesega, kui sellele tähelepanu ei pööra ning enda põletamisega jätkata.

Jätkuvalt ripub turjal liiga palju kohustusi ja jätkuvalt ripub ka hingel miskit. Kuid olen julmalt võtnud elu ette, et seda enda maitse ja soovide järgi kujundama hakata. Hirmud lükkasin kõik kõrvale. Nüüd tuleb lihtsalt kuuma anda ja.... elada!

Ma loodan, et varsti saan ma jälle normaalselt hingata, sest see augusti lõpus alguse saanud probleem on senini vaid süvenenud. Ja loodetavasti läheb pulss ka tagasi normi.

Trenni võin edasi teha. Vaikselt. Aga seda ma ju teengi :)

Ja seda ka, et..

Mõni päev on selline natukene teistsugusem. Selline, mis eraldab kulla karrast ning päris pärlid võltsidest. Sellistel päevadel saad aru, mis tunne on olla kellegi südames ning kuidas on teisi enda omas hoida. Soe ja turvaline!
 Et maailm võib olla suur ja küllaltki kõle paik, kuid need, kes on valinud sinu oma koduks(ja vastupidi), süütavad põlema leegi, mis muudab varjud sõbralikuks ning soe sirutab oma käed ümber sinu. See tähendab...ümber minu.
 Ma ei oskagi midagi paremat tahta, kui just neid kullatükke ja pärleid, kes läbi õnne on minu teele sattunud ning minuga jäänud. Julgustanud, et mõnikord peab pimesi riskima, lohutanud, kui unistuste püüdmine on lõppenud veriste põlvedega ning õpetanud, et vaid südamega vaatamine avab võlumaailma, kuhu ükski silm nägema ei ulatu. 

See ongi õnn :)

Ma tänan kõiki armsate soovide ja kaasaelamise eest!

Siirus on väärtus ning seda ma hindan :) Kõrgelt!

* ...fööniksina tuhast tõusmiseni! :)