Follow this blog with Bloglovin :)

Follow on Bloglovin

Wednesday, February 12, 2014

Hašimoto türeotiit: Lootust neile, kes on selle kaotanud!

Ma mäletan siiani ja õige täpselt, kuidas ma aastaid tagasi meeleheitlikult mööda internetti ringi kaevasin ning üritasin kilpnäärme alatalitluse kohta väärtuslikku infot leida. Ja ma mäletan seda ka päris hästi, et olen sellest korra juba pikalt ja põhjalikult kirjutanud(SIIN!). Nüüd on põhjust uuesti kirjutada!

Nimelt juhtus nii, et novembris hakkasin ennast äkitsi veidralt tundma. Näiteks peksis trennis pulss koguaeg üle, isegi kui ma piinliku hoolikusega madalat tempot hoidsin. Varsti peksis süda ka niisama diivanil istudes ning ei läinud kaua, kui südamepekslemisele lisandus ebameeldiv ärev olek ja täielik unetus. Ma mitte ei maganud halvasti, vaid ei maganud enam üldse. Jätsin paariks päevaks kilpnäärmerohud (50 mikrogrammi L-Thyroxini) ära, mille tulemusena süda ja enesetunne mõlemad maha rahunesid. Nii, kui võtma hakkasin, kordus kõik uuesti. Kuna mul oli ilmtingimata vaja rahulikult eksamiks õppida, helistasin otse oma endokrinoloogile ning kurtsin muret. Ütles, et mul on valida, kas ma võtan 2 nädalat jutti oma doosi ja teeme siis analüüsid, või ei võta, aga analüüsid teeme ikka. Kuna ainuüksi tabletile mõtlemine ajas meeleheitele, siis otsustasin teha inimkatseid ja tabletti mitte võtta. Vähemalt oli enesetunne rahulik. 

Analüüse jõudsin tegema 3 nädalat hiljem. Kuna TSH (hormoonide tootlikkus) suurt midagi ei näita ja see oli niikuinii piiri peal normis, siis saadeti mind edasi endokrinoloogi juurde, kes tegi täiendavad analüüsid. Sain veel juppaega ilma rohuta olla. Kokku lausa kaks kuud. 

Mõned päevad tagasi sain teada, et minu analüüsid on normis. Ma ei tea kumb rohkem hämmingus oli, kas arst või mina, sest ma olen neid paganama kilpnäärmehormoone söönud pea 10 aastat. Hullemal ajal 150 mikrogrammi, mis on ikka väga hullumeelne kogus, kuni siis doos 50 mikrogrammi peale stabiilseks jäi(peale menüü korrigeerimist)
Kordas veel mitu korda, et ta saab aru, kui ma oleksin aasta ravimeid võtnud või olekski ebastabiilsete näitudega, aga 10 aastat ja nüüd siis järsku.. Ja veel talvisel perioodil, kui keha on niikuinii palju laisem kui näiteks suvel. 

Kuidas ma ennast tunnen? - suurepäraselt! :)
Mida ma selleks teinud olen? 

Teinud olen seda, et neli aastat tagasi loobusin nisu, odra, kaera, piimatoodete, suhkru ja pärmi söömisest(soodustavad kilpnäärme põletiku teket või süvenemist, kuid mina loobusin sel ajal neist hoopis teisel põhjusel. Antibiootikumid rikkusid normaalse soolte mikrofloora ja sain sooltekahjustuse.). Umbes 2,5 aastat olin täiesti puhas, nii, et ei võtnud ühtegi neist suus sisse. Nüüd muidugi mõnikord patustan, aga vaid ülivähesega. Ehk kord nädalas või kui kordi, siis on mitu nädalat puhkust ja vaikust jälle. 
Võimalik, et omal kohal on ka sport, aga sellesse on mul siinkohal vähem usku. Tõsi, füüsiline aktiivsus boostib ka kindlasti organismi, aga teisalt võib see ka tugevasti koormata. Pigem ikka toit. Ahjaa, ja iga jumala päev võtan ühe teelusikatäie rafineerimata kookosõli(soodustab kilpnäärme tööd!) ning linaseemneid. 

Nii, et kes ütles, et kehv immuunsus, kaalutõus ja halb enesetunne on kilpnäärme alatalitluse puhul vältimatud sümptomid??? Täitsa rumal, et uskusin ja leppisin. Ei ole! 

Minu pikk kogemus selle haigusega, kui nii võib öelda, võiks olla lootuskiireks neile, keda on sama infoga hirmutatud ja kes end sama kehvasti ja lootusetus seisus tunnevad, nagu mina, kui ma aastaid tagasi internetist abi ja lootust otsisin. 

Ma ei ole arst ega spetsialist ning ei saa lubada, et kõik inimesed oma tabletikoormast 100% kindlalt lahti saavad, kuid kinnitan, et elustiili muutes muutub tublisti ka teie enesetunne. Siin ei tohi lihtsalt kärsitu olla, sest progress on erinev. Mõnel läheb vähem, mõnel kauem. Tähtis on mitte loobuda ja käega lüüa.
Minu enesetunne paranes küll mõne kuuga, kuid tabletivabaks saamiseni on läinud neli aastat!

Tegelikult on jätkuvalt keeruline igapäevaselt karmilt oma menüüd jälgida ning teatud isud alla suruda, kuid mind motiveerib jätkama see hea uudis, mis ma arstilt sain. Ja muidugi hea enesetunne, mida ma enam käest ei taha anda, sest see koht, kus ma aastaid tagasi koos oma meeletult halva enesetunde ja tervisega kükitasin, see oli üks kole ja sügav auk!

Varem ma seda hästi ei tahtnud uskuda, kuid nüüd julgen kindlalt väita, et tasakaalustatud toitumine ning head mõtted võivad teha imesid :)

7 comments:

Andres Keba said...

Huvitav lugu. Olen ise samasid tablette võtnud Sinust 2 x kauem ehk peaaegu 20 aastat ja mul soovitas ka arst hiljuti nendest vaikselt loobuma hakata vähendades järjest kogust. Siiani on enesetunne hea ..

Sipsik said...

Vot need on küll head uudised :D Lõpuks!!!
Irmus ia meel su üle :)

Kerttu said...

Kusjuures mina usun lisaks toitumisele ka mõttejõusse haiguste osas.
Kuigi ise pole ma kordagi mingeid ravimeid kilpnäärmega seoses võtnud, siis üks huvitav juhtum antud teemal on rääkida küll.

Nimelt käisin ma mõni aasta tagasi põhjalikul tervisekontrollil seoses kõrge vererõhuga. Tehtud uuringute käigus aga avastati, et kilpnäärme normid on väga piiri peal (kaldub alatalitusele). Koheselt mingeid rohte peale ei pandud, kuid kolme kuu pärast pidin uue kontrolli tegema.
Juhuslikult sattus sel ajaperioodil minu teele sõbranna, kes rääkis haiguste metafüüsilistest põhjustest ning otsis ühest "targast" raamatust välja, millest see kilpnäärme alatalitus tuleneb ning millele võiks tähelepanu pöörata, et olukorda parandada. Sel hetkel ma antud teemasse väga tõsiselt ei suhtunud, kuid tegin proovi.
Kolme kuu pärast uuesti arstile minnes sain teada, et kõik on mul taas korras. "Ju oli mingusugune laboriviga" leidis arst. Oli kuidas oli, kuid ise usun ma sellest ajast saati, et palju on kinni mõtlemises. Ja seesama raamat on mul nüüd kodus ka olemas, vahel ikka kasutan kui midagi vaevab :))
Kui huvi on, siis teos ise on järgnev: http://www.apollo.ee/sinu-keha-raagib-armasta-ennast.html

Aga loomulikult on suur osa kindlasti toitumisel. Just needsamad piima- ja teraviljatooted. Sellega seoses jällegi üks hiljuti avastatud sait http://banaanisaar.ee/ . Ise veel mälun saadud infot ja ei tea kas neelata alla või mitte. Maitse tundub hea, aga neid erinevaid maitseid on maailmas ju nii palju! :)

Sinule aga ikka jõudu ja jaksu kirjutamisel, täisväärtusliku elu elamisel ja armsa sõbra kantseldamises :)

Anonymous said...

Trennis on asi-ikka trennis. Sajand(eid) tagasi inimesed sõid just seda mis "halb ja ebatervislik" (nojah-suhkru ja valge jahuga oli raskusi :),tegid hommikust õhtuni kerget aeroobset ja ei teadnud mis on kilpnäärme- jmt probleemid.
See on tänapäevane naisteajakirjade kultiveeritav pseudoteaduslik tarbijametaliteet-söö seda või teist toodet-tabletti-tingimatta pudelivett ja tervis tuleb, pea-asi et endal pingutada poleks vaja.

Martin said...

Miks mitte "SEB Tallinna maraton - 14.september 2014 - 42,2km"?

Helina A. said...

Martin: Ma vist ei ole maratoni mõtteks veel päris küps. Enne tahaks poolmaratoni parema ajaga läbi joosta ja siis vaatame edasi ;)

Katrih said...

Tere,
minul on ka sama jama ehk siis kilpnäärme alatalitlus koos autoimmuunhaigusega. Doos ka praegu suhteliselt suur - 100 mg. Lugesin Sinu motiveerivat postitust ja tahaksin ise ka oma toitumist muuta. Võibolla saaksid jagada minuga näiteks oma toitumiskava või mingeid retsepte. Oleksin väga tänulik.
minu aadress katri.hirv@gmail.com