Motivace/Adršpach

Juba mõnda aega on mul tunne, et olen omadega reaalsusest ära kolinud. Head asjad tunduvad liiga head, et tõsi olla ja halvad liiga halvad, et nad päriselt juhtuda võiks. Nii, et kalkuleerin omadega kuskil seal vahepeal. Mingis kummalises vines, kus aeg kiirustab aeglaselt. Loodan mitte üles ärgata ja samas mitte täitsa magama jääda. 

..nagu see oleks peast terve inimese jutt või midagi :)

Motivatsiooni leidsin vahepeal üles Tšehhit väisates. Ma pole kindel, kui palju ma teda sealt kaasa endale krahmasin ning kauaks teda jätkub, kuid hetkel tundub, et kui päris liikuma ei saa, siis veidi rohkem vedama küll. Eile jooksin ja puha! :) Ja see nädal mitme mäe ja piiri taga möödus ka küllaltki sportlikult. Ilus oli. Tore oli!

Fotod: Erakogu/ instagr: Zakulleh 
(- siia mahutasin hunnikus rohkem pilte!)

Mõne päevaga trampisin trepist üles-trepist alla matkates oma sääremarjad nii valusaks, et niisama olla oli valus. Kuid need vaated ja ümbrus olid kõik seda väärt. Imeline! 

Seljaga arved ära saaks õiendatud, siis oleks täitsa super. Praegu on jätkuvalt tunne nagu keegi tugevam kärbiks mu tiibu ja suruks jõuga küüru selga.

Ahjaa, suvi on lõpuks Eesti üles leidnud, nii, et ruttu õue päikse kätte rõõmustama! Kui ilmataat vihmaga ei üllata, siis saab vist täna uisudki jalga. Seda ei ole ammu juhtunud. 

Isegi nagu väike õhin on sees :)