Seitse aastat tagasi tegin ma otsuse, mis mõjutas kogu minu edasist elu - ma hakkasin sööma selleks, et elada, mitte enam ei elanud selleks, et süüa. Otsus ei tulnud vabatahtlikult ning mulle ei antud väga ka aega, et olukorraga harjuda. Kuigi ma kahtlen, et harjumine kergemini oleks läinud, kui muutuste ja lubadustega esimese jaanuarini oleks saanud oodata :) (if you know what I mean..)
See on olnud kummaline aeg oma tõusude ja mõõnadega. Olen kukkunud reelt maha, suu kommi täis tagasi langenud, omad vitsad saanud.. Jah, ma ei ole ideaalne :) Aga ütlen ausalt, et kui ma seda omal nahal kogenud ei oleks, ei oskaks ma ka nii kangekaelselt ennast kontrolli all hoida. Just nimelt kontrolli all, sest olen üks nendest õnnetutest, kes kahjuks igatsusest magusa järele täielikult lahti ei ole saanud. Kuid kui see pisiasi kõrvale jätta, on tervislikust toitumisest saanud minu elustiil.
Nii on ka minu postitus suunatud just neile, kellel soov on, kuid enda kätte võtmine nii kergelt ei tule. Vahet ei ole kas see põhjus on siis nõrk iseloom, laiskus või teadmatus kuskilt otsast pihta hakata.
Olen siin ennegi maininud, et väldin oma toidulaual gluteeni, valget suhkrut, pärmi ja piimatooteid, kuid tegelikult olen kogu toitumise viinud enda jaoks nende aastate jooksul hoopis teisele tasandile. Suuresti on siinkohal suunajaks hiina meditsiin ja sealsed tarkused, kus soovitused ei ole üleüldised, vaid vajaduspõhised ning lähtuvad konkreetsest inimesest ja tema eripärast.
Näiteks - Ma toitun vastavalt aastaaegadele.
Jah, nii veider kui see ka poleks, määrab minu menüü see, mis tuuled väljas puhuvad. Okei, see on nüüd ilmne liialdus, kuid see, et minu talvine toidulaud suvisest ikka märgatavalt erineb, on tõsi mis tõsi.
Kuna minu kehatüübi muudab külm ja tatine ilm veelgi aeglasemaks, kui see muidu on, väldin ma sügis-talvisel perioodil igasuguse toore söömist. Muidugi nakitsen ma aegajalt mõne banaani pudru kõrvale või närin õuna, kuid igasugune massiline värskete salatite ja puuviljade söömine jääb menüüst välja. Kui on niigi vähe energiat, tuleb seda ka seedimise koha pealt kokku hoida. Nii, et mingi toortoidu jutuga ei ole mõtet minu juurde tulla. Kui see sobib Sulle, siis on hästi, kuid mind hoiab elusana kõik temperatuurilt soe. Tahad teada miks toortoit mulle ei sobi? Kui minu toidulaud koosneks suuremas osas kuumtöötlemata toiduainetest, hakkaksin kiiresti paisuma nagu õhupall. Vesi jääb kinni, seedimine muutub aeglaseks, kilpnääre lõpetab oma funktsioneerimise jne. Võtaksin kiirelt kaalus juurde olenemata sellest, kas lõhun trenni teha või mitte (proovitud ja läbitud etapp!). Nii, et kui sa arvad, et toitud tervislikult, kuid kaal ei kahane, siis proovi midagi muud. Proovi... proovi vahelduseks normaalselt süüa, mitte nälgida :)
No ja kui sul kõik vaatamata toortoidu söömisele normaalselt funktsioneerib, siis järelikult oled sa üks nendest õnnelikest, kes on looduse poolt saanud rohkem kui mõni teine ning pakatab sellest lisaenergiast, millest mul igapäevaselt tublisti puudu jääb.
Nagu ma ütlesin - me oleme kõik erinevad!
Mul on raske öelda, mida ma söön hommikuks, lõunaks, õhtusöögiks ja vahepaladeks, sest see varieerub erinevatel põhjustel ning on küllaltki reeglipäratu ja rutiinivaba. Oleneb päevast, ajast, tujust jne. Aga ma võin tuua välja nimekirja asju, mida ma söön igapäevaselt kõige tihemini.
- Muna, peekon ja oad. Mõnikord hommikusöök, mõnikord lõuna. Kuid kindlasti üks minu lemmikuid kõhutäiteid! Kellele oad ei sobi, võib need ära jätta, kuid minu jaoks on nad kujunenud üheks oluliseks ampsuks selles kombinatsioonis.
- Soojad võileivad. Minu lemmikud on Priileiva gluteenivabad leivad, kuid söön ka juuretise baasil tehtud pärmi-, suhkru- ja nisujahuvaba rukkileiba. Enamasti singiga, mõnikord ka väikse viilu juustuga. Kõrvale tee, harvem kohvi või kakao.
- Riisi- ja tatragaletid. Kuigi kunagi pidasin ma galette maitsetuks penoplastiks, olen ma nende suhtes vägagi meelt muutnud. Mulle meeldib neid süüa meega ning peale puistata näpuotsatäis kaneeli. Suvisem amps on banaani ja marjadega. Kes soovib, võib ka nt maapähklivõid(või muud pähklivõid) peale määrida, kuid mina pole suurem maapähklivõi austaja. Jääb liiga intensiivseks. Valikuid, kuidas ja millega neid krõbistada on täpselt nii palju, kui kaugele fantaasia lendab.
- Pannkoogid. Meeldivad nii tatrapliinid (Retsepti leiad SIIT!) kui ka banaanipannkoogid (Retsepti leiad SIIT!). Mõlemaid on lihtne valmistada ning maitsevad mõnusalt. Esimesi võib serveerida nii kalamarja kui nt hakklihaga (või süüa hoopis moosiga), banaanipannkoogid maitsevad hapukama moosiga parimalt.
- Köögiviljad. Kui ma kunagi võdistasin köögiviljade peale vastumeelselt õlgu, siis nüüdseks olen võimeline neid ka lihtsalt aurutatult sööma. Kuid kellele on nad aurutatult liiga vastumeelsed, võib neid alati ahjus teha või siis kergelt pannilt üle lasta. Juurde sobib kala, kana, liha...
- Pasta. Makaronid on mulle alati maitsenud. Ainult, et nisujahust makaronidest oli alati pärast vastikult raske tunne kõhus. Gluteenivabast pastast sellist tunnet ei teki. Meeldib teha erinevaid pastaroogi. Nt suitsukanaga, lõhega, suitsukalaga, köögiviljadega. Jällegi - mis iganes pähe tuleb.
Riisinuudlitega olen valmistanud ka aasiapärast wokirooga.
- Lasanje. Poes müüakse gluteenivabasid lasanje plaate. Siiani on kõige paremad plaadid (lainelised) ostetud Hortesest. Kahjuks mujal pole silma jäänud (või ei ole osanud vaadata). Oi, lasanje mulle maitseb :))
- Kartulipuder ja hakklihakaste. See siin vist pikemat seletamist ei vaja. Klassika! Kartulipudru sisse panen tihtipeale aurutatud ja purustatud brokolit, mis pudru mahlasemaks muudab(pole kohustuslik, kuid pakub vaheldust). Kastmed valmivad laktoosivabast piimast.
Siinkohal mainin ära, et tegelikult ei tarbi ma ka laktoosivabasid piimatooteid. Piim on ainus, mida minimaalselt tarbin.
- Kotletid. Sobivad hästi nii köögivilja kui ka kartulipudruga. Kuid miks mitte ka riisi või tatraga. Segusse lisan saia asemel puhast juuretise baasil rukkileiba ning paneerin kas tatra- või gluteenivabas jahus
- Puder. Kui pudru, siis enamasti hirsihelbe. Mõnikord harvem ka maisimanna. Teine maitseb rohkem, kuid esimene valmib kiiremini. Valmistamiseks kasutan enamasti üks osa vett ja teine osa mandlipiima. Serveerin marjade, banaani, (ahju)õunte ja/või näpuotsatäie kaneeliga.
Kui eriliselt soovin maiustada, keedan mandlipiimaga pudruriisist ühe mõnusa pudru. Maitseb nagu riisipuding!
- Pitsa. Ma olen meeletu pitsa fänn. Mõnikord harva kasutan pitsa põhjaks spetsiaalset gluteenivaba pitsapõhja, kuid enamasti valmivad minu pitsad lillkapsapõhjal. Algul tundus mõte sellest päris imelik, kuid garanteerin, et tulemus on maitsev ja sõltuvust tekitav. Olenemata sellest, mis kattega pitsa parasjagu valmib.
- Kartulivorm. Nt räime, lõhe või teiste köögiviljadega. Suurepärane! Kastme tegemiseks kasutan jällegi laktoosivaba piima. Võib kasutada ka taimset koort.
- Supp. Suppe ma väga ei armasta, kuid kui mõnikord harva isu tuleb, on selleks kõige lihtsam kana-köögiviljasupp.
Need on mõned näited minu igapäevasest menüüst.
PS! Jah, ma tarbin juustu, võid ja laktoosivaba piima, kuid pigem vähem kui rohkem. Valikuid teen enesetunde pealt.
Aga ikkagi see magus. Kuidas nende isudega võidelda?
Number üks hädaabi pakuvad datlid. Rimis ja Prismas müüdavad (puuviljaletis) Juicy Dates datlid andsid datlitele hoopis uue tähenduse. Julmalt magusad, aga hey, eesmärk ongi magusanälg kustutada.
Juba eespool mainitud riisi- ja tatragaletid mee ja kaneeliga (või puuviljadega/marjadega).
Nii veider kui see ka poleks, võtab greip väga hästi magusaisu ära. Hulluks ei tasu minna. Kõike mõõdutundega ;)
Ise tehtud trühvlid.
Lollikindla retsepti leiad SIIT!
Ise tehtud koogid.
Varasemalt ei olnud eriline küpsetaja, kuid kuna mingist hetkest olin sunnitud, siis nüüdseks hakkab juba käpp soojemaks saama. Tegelikult on võimalik igasuguseid erinevaid toredaid kooke ja küpsetisi gluteenivabalt ja suhkruvabalt valmis meisterdada. Ja lausa niimoodi, et tuleb miskit maitsvat, mitte rõve käkk.
Alles hiljuti tegin gluteeni-, laktoosi- ja suhkruvaba šokolaadi-amaretto koogi, mis minult küll 5/5st seekord veel ei saanud (tulemus jäi pigem minu oskuste taha), kuid retsept on potentsiaalikas ning kui natuke veel timmin, siis jagan teiegagi :)
Ahjuõunad/ahjubanaan. YUM! Kaneeli ja kookospalmisuhkru/meega. Väga mõnus amps! Peale puistata mandlilaaste.. Mmmm! Kes viitsib rohkem mässata, võib peale teha ka toscakatte. Kookospalmisuhkrust on see täiesti võimalik. Ahjubanaanile torkan paar tükki kõige tumedamat šokolaadi sisse. Praegu hakkas suu vett jooksma. Päriselt ka!
Kuivatatud puuviljad. Talvel kuivatatud, suvel värsked. Miks nii? Kes tahab teada, küsige, seletan pikemalt.
Kakao. See päris õige ja natuke mõrkjas kakao. Mandlipiimaga! Kes tahab magusamat, siis mesi aitab. PS! Kõik mandlipiimad ei maitse ühtemoodi. Kui proovitud mandlipiim tundus rõve, siis tõenäoliselt ei ole sa veel hea otsa komistanud.
Minu suvised lemmikud on erinevad puuvilja- ja marjasmuutid, värsked mahlad, gluteenivabad müslid värskete marjadega jne.
Arbuus. Arbuus. Arbuus. Minu suvine nõrkus! Kes talvisel perioodil selle kuskilt kätte saab, siis soovitan palavikuga tarbida. Jahutab keha maha ning uhub haiguse välja.
Fotod: Erakogu/instagram
Näete. Ma ei tee eriti midagi teistmoodi kui teised. Vist. Ma panen lihtsalt igapäevased kodused toidud endale lubatud võtmesse ning näpistan päevast selle aja, et teha ise süüa, mitte ei külasta toidupoodide soojalette. Ja kui väljas söön, siis teen oma valikud samuti selle järgi, mis kõhule pigem pai teeb.
Kokkuvõtteks. Tõenäoliselt ei sure sa ära, kui sa jätkad suhkru ja gluteeni söömist. See polnud üldse mu jutu point. St kui sa ei tunne, et see sulle mingeid probleeme tekitaks, siis jätka samas vaimus. Kuid kui sa tunned, et kaal, tervis ja emotsioonid ei ole päris sellise pulga peal nagu sooviksid, siis tuleb menüüs muudatused teha. Alustada väikestest sammudest. Kellele mis sobib, kuid liiga suur muutus võib esimese hooga ahastusse kukutada ning tagasi algusesse viia.
Me tõesti oleme need, mida me sööme. Mulle võib magus meeletult maitseda, lausa nii väga, et mõnikord näen unes, kuidas ma kooki söön, kuid kui mulle meenub, et suhkru söömisega kaasnevad ka kontrollimatud ärevushood ja rampväsimus, on lihtne keelatu asemel millestki tervislikumast oma rõõm kätte saada.
Toidul on tohutu vägi teha meid nii haigeks kui ka terveks, nii füüsiliselt kui vaimselt.
Vaatamata päris pikale käidud teele ma ikka veel õpin ja avastan, kuid kindlasti olen ma tervem kui varem :) Seepärast julgen ka soovitada.
No comments:
Post a Comment