Ma siin olen päris mitu aastat hoogu võtnud, et äkki tuleb päev, kui satun mõnele järvejooksule või nt SEB naistejooksule või.. No ei sattunud noh. Võtsin nüüd härjal sarvist ja "Tegin ära 2017". Registreerisin end ühe soojaga:
1) Rapla Selveri suurjooksule (10km)
1) Rapla Selveri suurjooksule (10km)
2) SEB maijooksule (7km)
3) Jooksule ümber Harku järve (6,6km)
Rapla jooksu ideed veeretasin peas kuni viimase minutini, sest keegi ei tahtnud kampa lüüa ning üksi minemine ei motiveerinud. Lõpuks lõin käega ja registreerisin ennast lihtsalt ära. Oi kui lahe see oli, et läksin.
Seadsin eesmärgiks end trennitempost veidi kiiremini liigutada - 10km 1 h'ga. Ilmselgelt paneb see paljusid naeru kihistama, et kuidas 1h saab kellegi jaoks kiire olla, aga olgem realistlikud, eks :)) Pole veel seda võhma, mille pealt kiirust kütta.
***
Väike kuid oluline kõrvalepõige. Mul tuli kolmapäeval geniaalne plaan, et hakkan uuesti planke tegema ning sinna juurde ka mõned kükid ja painutused kannile ja jalgadele. Vähkresin matil need 40min korralikult ära ning lõppu istusin veel vastu seina 1x25sek, 1x45sek ja 1x65sek. Võttis veidi jala värisema, aga midagi hullu ei tundunud. Hull saabus järgmisel päeval ning süvenes ülejärgmise päevaga. Jalad olid nii valusad, et enne trepist alla minekut analüüsisin pikalt, kas mul ikka on seda käiku vaja teha. Reedel olin veel optimistlik, et küll läheb paremaks. Laupäeval sain aru, et pühapäevane jooks tuleb kole. (Mõttekoht neile, kes plaanivad enne võistlust treeningplaanis midagi uut katsetada. ..don't!)
Pühapäeva hommikul proovisin päästa, mis päästa annab ning kaevasin sahtlipõhjast capsicami välja. Segasin seda 1:1 tavalise kreemiga, määrisin kokku kõik puised ihuliikmed ning jäin ime juhtumist ootama.
***
Arvasin, et tegemist on pisikese üritusega, kuid kui kohale jõudsin, üllatusin siiralt. Eestlased on ikka paras jooksurahvas, ma ütlen. Mitte ainult selle pärast, et nad jooksevad, vaid jooksevad kiiresti, rsk. Nagu sajajalgsed.
 |
| Pilt: Erakogu/instagram |
Mina valisin jooksutempo enesetunde järgi (eesmärk silme ees terendamas). Osaliselt dikteeris tempot ka riietus. Kui valdav enamus oli lühikestes või vähemalt lühikeste varrukatega pluusiga, siis mina olin pikkades ja vestiga :) Oleks siis võinud juba kilesse ka mässida.. (loll pea on ihu nuhtlus!)
Etteruttavalt ütlen, et peotäiest poolpaljastest tsikkidest lippasin siiski nagu postidest mööda. Nii, et nimi ei riku meest ja dress ei riku jooksjat :))
Aga rohkem sama viga korrata ei taha.
Esimene joogipunkt 4km peal oli hingeõnnistus. Pool topsi jõin ära, pool kallasin pähe. Igaks juhuks. Tundus mõistlik.
Samm oli reibas. ..kuniks saabus 8s kilomeeter. Sellega minu jooks lõppes ja algas lohisemine. Jaks sai lihtsalt otsa. Jalad muutusid pakkudeks, keha süldiks. Ainuke lohutus oli, et 2km pärast saab "koju".
Lõpuaeg - 57min ja mingid sekundid.
Netoaeg 56min ja 27sek. (avg hr 168)
Olen tulemusega ülimalt rahul. Kuigi alustasin jooksmisega uuesti 2,5 kuud tagasi, olen ma midagi treeningutes õigesti teinud, sest siiani on kõik järjest paremaks läinud. Muidugi on ilmnenud ka nõrgad kohad, kuid tegelen vaikselt nendega, et kogu keha paremini balanssi saada. On täiesti reaalne, et suve lõpuks suudan 10km 50minutiga ära joosta. See oleks mu senine rekord!
Liiga optimistlik?
Hoian nüüd lühikestel jooksudel silma edaspidigi peal, et kiiremaid sutsakaid koos teistega pingutada. Hakkas meeldima.
No comments:
Post a Comment