Follow this blog with Bloglovin :)

Follow on Bloglovin

Monday, July 15, 2013

Puust ja punaseks - tea oma õigusi ja kohustusi!

Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne. (LS § 3) Ka kergliiklusteedel muideks! Ja see kehtib kõigile kergliiklusteedel liiklejatele võrdselt! Ka jalakäijatele. 
Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Erandiks on möödasõit vasak- või
tagasipööret sooritavast sõidukist. (LS § 51 lg 1) Jalgratturid ja pisimopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist (eeldan, et võib ka jalakäijast, kui möödumine on mõistlik ja ohutu) paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks. (LS §3 lg 8) 



Kergliiklusteel liiklejad jagunevad:
* jalakäijateks, kellega on võrdsustatud ka rulluisutajad, rulasõitjad, ratastooli ja tõukeratta kasutajad, rullsuusatajad ning muude sarnaste liikumist hõlbustavate vahendite kasutajad.
* jalgratturid 

Jalakäijad võivad liikuda järgmistel teedel või teeosadel:
* tänava koosseisu kuuluval kõnniteel
* omaette paikneval jalgteel
* jalakäijate ja jalgratturite ühiskasutuseks mõeldud kergliiklusteel

Jalgratturid võivad liikuda järgmistel tee või teeosadel:
* omaette paikneval jalgrattateel
* jalakäijatele ja jalgratturitele ühiskasutuseks mõeldud kergliiklusteel
* tänava või maantee koosseisu kuuluval jalgrattarajal
* eelpoolnimetatud teede, radade ja kindlustatud teepeenra puudumisel autoliikluseks ettenähtud sõidurajal ja äärmisel vajadusel ka kõnniteel.


Pööret sooritav sõidukijuht peab lisaks jalakäijale andma teed ka jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. (LS §17 lg5 p2)

Jalgratturile ja tasakaaluliikuri juhile tuleb pööret sooritades anda teed ka juhul, kui nad ületavad sõiduteed mööda ülekäigurada. (LS §2 p100)

Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta ja pisimopeediga liiklemiseks ettenähtud teed lähenev jalgrattur ja pisimopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. (LS §31 lg9) 

Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga sõites, kuid reguleerimata ülekäigurajal sõites teed ületaval jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. (LS §31 lg5)

Jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. (LS §31 lg5)
Eeldan, et kui distants jalakäija või aeglaselt kulgejaga on möödumisel mõistlik ning manööver ohutu, võib hoog ka kiirem olla, kuid sellisel juhul tuleb veenduda täielikult manöövri ohutuses! 

Kõnniteel ja kergliiklusteel sõites ning ülekäigurajal ja ülekäigukohal sõiduteed (sõites) ületades ei tohi jalgrattur ohustada jalakäijat. (LS §31 lg5)

Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita alla 13 aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Samuti jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. (LS §32 lg1 p1)

Sõiduteel peab jalgratta ja pisimopeediga sõitma võimalikult selle parema ääre lähedal. Erandiks on vaid ümberpaiknemine vasak- või tagasipöörde sooritamiseks. (LS §31 lg2)
- nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel. (grupisõidul kulgetakse kahestes paarides, kui grupis on üle kuue inimese)

Rula, rulluiske, rullsuuski või muid sarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. (LS §25 lg1)

Rula, rulluiske, rullsuuski või muid sarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. (LS §22 lg1) Nii, et kui on plaanis kihutada, pead olema veendunud, et oled võimeline vastavalt olukorrale kiirelt ja ohutult reageerima! Napikate teegemine on samuti keelatud.
 
Koeraomanikule!
Kergliiklusteel peab koer olema kindlasti (lühikese!) rihma otsas ja suukorviga, tagades nii kaaskodanike ning koera enda turvalisuse! (Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri § 10)


Lapsevanematele!
Lisaks juba varem kehtinud nõudele, et iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane ja 10-15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavat juhiluba, on liiklusseadust täiendatud sättega, mis lubab lapsevanema järelevalve all sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastasel lapsel. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva liikluskeskkonna ning vastutab ka lapse ohutuse ja liikluses õige käitumise eest. (Allikas: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/4) - Lapsevanem peab oma lapse eest vastutama ka kergliiklusteel või õuealal ning selgeks tegema talle ohutu liiklemise ja õige käitumise reeglid!

Sinule, kes sa  liigud kiirelt ja oled suurema ohu valdaja!(jalgratturid, uisutajad, rullsuusatajad)
* Jalakäijast või teisest aeglasemast liikujast möödudes vähenda kiirust ning hinda olukorda.
* Möödu eesliikujatest ainult vasakult poolt ja ära sea möödudes aeglasemalt liikujat ohtu.
* Rattaga või rulluiskudega sõites ole autoteede ja kõnniradade ristumiskohas ettevaatlik ja võta hoog maha.
* Enne vasakule keeramist vaata üle õla ja veendu, et tagant ei tule suurema kiirusega liiklejat.

Jalutajatele!(ja jooksjad)
* Jaluta tee parempoolses servas.(Võid liikuda vasakul vaid juhul, kui astud vastuliikuja teelt aegsasti eest ära ning lased vastutulija ohutult mööda!! Laiutamine üle vastassuuna on keelatud!))
* Ära takista tagant kiiremini tulevate liiklejate möödumist.
* Ole nähtav ja ära laiuta. Ka sinule kehtib parempoolse liikumise reegel ja üle tee kesktelje laiutamine on keelatud!
* Kui on vajadus kahekesi kõrvuti liikuda, siis kindlusta kiirematele liiklejatele möödumise võimalus, astu paremal pool liikuva kaaslase seljataha.
* Vasakule liikudes veendu üle õla vaadates, et tagant ei tule kiiremat liiklejat.
Kui liiklustihedus võimaldab, tohib  jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust. (LS §22 lg 2) 

Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuuna ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. (LS §22 lg 5)


Ei ole vaja alati näpuga kiiremate peale näidata. Nagu näha, kehtivad liikluseeskirjad meile kõigile võrdselt. Kiiremad ei tohi aga unustada, et nemad on ja jäävad alati suurema ohu valdajateks!

Ja me kõik eksime vahel, aga ära lase sellel harjumuseks saada. Nii, et silmad lahti ja pidage meeles, et ebaviisakus sünnitab vaid ebaviisakust ega õpeta kedagi!

PS! Täiendage, kui mõni oluline punkt puudu!

9 comments:

Anonymous said...

Jalakäijate hulka arvatakse kahtlemata ka jalajooksjad, kuid paljud jalutajad ei oska nende suurema kiirusega arvestada ja astuvad sageli süüdimatult ette.

Ja rihmastatud koerad peaksid omanikuga samal teepoolel üritama püsida

Helina A. said...

Just. Lühikese rihma otsas! Parandatud.
Ja mis jooksjatesse puutub, siis mul ei ole midagi selle vastu kui nad üksinda vasakus teeservas lippavad ning aegsasti vastutulijale ohutult teed annavad.

Või mis teised arvavad? On see teie arvates ohtlik?
Kuidas ise jooksete ja kuidas mugavam on?

Anonymous said...

"...tea oma õigusi"- kui meie liiklejad teaksid eelkõige oma kohustusi, siis oleks liikluskultuur oluliselt parem.

Helina A. said...

Õigusi ja kohustusi on tõesti parem ja täpsem. Täpsustus lisatud :)

Brita said...

Jalgratturil oleks otstarbekas pöördel käega märku anda pööramise suunast, kuna seljataga sõitja ei ole hiromant.

Helina A. said...

Brita: Olen täiesti nõus! Kahjuks teevad seda väga vähesed.

Anonymous said...

Hiiu-Astangu kergliiklusteel kohtab vahel jalutajaid, vanemaid inimesi, kes kõnnivad vasakul. Ilmselt nad ei tunne reegleid, ei saa aru, et kergliiklustee ei ole kõnnitee ja arvavad, et nii on neile ohutum. Sellega küll nõus ei ole. Ise jooksen alati rangelt paremal pool.
Priit

LiisK said...

Mina küll oma koera millegi nii nõmedaga nagu suukorv piinama ei hakka. Eriti veel Kadrioru pargi kergliiklusteedel.

Ja veel teadmiseks koerafoobidele - rihm ei ole koera jaoks üldiselt mingi takistus (kaelarihmad käivad üldiselt kõigil lupsti üle pea, ootamatult tõmmates pillab omanik niikuinii rihma jne), ainukesed asjad, mis hoiavad koeri ründamast/ette jooksmast, on iseloom ja dressuur. 95% linnakoeri on sportivate tegelastega juba niivõrd harjunud, et ei viitsi üldjuihul te poole enam vaadata ka. Ülim lollus on arvata, et rihma otsas olev koer on ohutu ja lahtine pole.
Ratturite jaoks on isegi ohutum, kui koer ei ole rihma otsas (hämaral ajal) - meil on kaks korda keegi püüdnud tagant liginedes minu ja koera vahelt läbi sõita (treenitud koer kõnnib alati VASAKUL käel).

Helina A. said...

Kulla Liis! Koerafoobik mina isiklikult kindlasti ei ole. Mul on olnud mitu suurt koera ja kõik on olnud dresseeritud, koolitatud ning vägagi sõnakuulelikud, kes käivad kõrval ja alluvad erinevatele käsklustele.
Kuid kui tegemist on ikkagi väiksema või suurema koeraga, kellel omanik laseb arutult pika rihma otsas siiberdada(üle kergliiklustee, mis on kõigile ohtlik), siis olgu ta parem lühikese kui pika rihma otsas.
Mis suukorvi puutub, siis selline on reegel, arvamus selle kohta puudub või on vastandlik. Sest ka suukorvi võib sõnakuulmatu koer peast ise eemaldada ja kedagi rünnata. Samas, kui keegi suukorvistatut ootamatult ründab, ei ole võimalik tal ennast kaitsta.

Ja ühel meelel ei ole ma ka nende koeraomanikega, kes lasevad metsas või kus iganes oma koeral lahtiselt ringi joosta ja väidavad, et ta pole kuri. Ehk ei olegi, kuid ma ei saa 100% garanteerida, et minu dresseeritud koer järsku enda isiklikku arvamust ei hakka avaldama. Loom võib olla koolitatud, kuid ta on ikkagi loom(oma instinktidega). Inimesedki võivad ju ootamatult käituda, mis siis veel loomadest rääkida.

Ning kui koer käib kindlalt vasakul pool, kus ta ka käima peab, siis ei tohiks ju probleemi olla, kas ta on rihma otsas või mitte, sest see vahe on nii väike, et sealt küll ükski rattur või muu tegelane läbi ei mahu.
Koer peab ikka käima vasaku jala kõrval, mitte lihtsalt vasakul pool!