Mina olen sinu kindlus ja sina minu süda! /Uue eluperioodi alguses

Fotod: Erakogu

Ma lubasin, et räägin elumuudatustest siis, kui need käegakatsutavaks muutuvad. Olen selline pisut ebausklik ja ei taha enne kuulutada, kui kõik 100% kindel. Nüüd on see siis käes..

Mõniaeg tagasi võtsin vastu otsuse, et eluga tuleb edasi minna. Kõik, mis jäädavalt kadunud, ei tule enam kunagi tagasi. See teadmine teeb haiget, kuid nii lihtsalt on. Ehk kardetakse valul minna lasta just sellel põhjusel, et koos valuga kardetakse kaotada ka mälestused?

Minu loomad ei ole mulle kunagi lihtsalt tummad karvakerad olnud, kes käivad omapäi ja kasvavad ise. Kõik nad on pereliikmed, sõbrad.. minu väikesed südamed :)

Kui mu kuts novembris luuvähile alla vandus, ei lubanud ma endale, et ma ei võta enam mitte kunagi koera, kuid ma ei lubanud ka võtta. Lasin mõttel ja emotsioonil settida. Kõik hea, mis peab meieni jõudma, jõuab niikuinii. Kasvõi seitsme maa ja mere tagant. Või näiteks Lätist :) Selle jaoks on oma aeg.

Ei jaksa veel kahte kõrva korraga püsti hoida :)

Mul on tunne, et vägisi pole võimalik kedagi armastama õppida. Elu viib meid erineval moel kokku elusolenditega, kellega me lihtsalt peame mingi perioodi oma elust veetma. Mõnikord veab ja meile antakse terve eluaeg. Nii ma sattusingi kuuaega tagasi ühele Läti kenneli lehele, kus vaatas mulle otsa rohelise paelaga Edward. 

Ei lasknud elevusel suureks kasvada, kuid teadsin juba minnes, et minu süda ootab mind seal. Nii oligi. 

Nii, et väike saksa lambakoer Edward ongi minu suur saladus, kellega kaasneb suur vastutus ning päris suur elumuutus. Ma ei võta omale lihtsalt koera, kes nukuna nurgas seisab, ma saan sõbra ja perekonnaliikme, kellega tuleb aktiivselt tegeleda, temaga mängida, seltsi pakkuda ja koolitada. Minu kutsubeebi :)

Siit algab meie tutvumine, koos kasvamine, treenimine, õppimine ja teineteise hoidmine.

Hellu ei treeni enam üksi. Eddie ja Hellu treenivad! 

EMT Rullituur - Kunda/nädala kokkuvõte

Eile oli EMT Rullituuri Kunda etapp. Nagu plaanitud, sõitsin ka seekord lühikest distantsi(20km).

Enesetunne oli juba enne võistlust imelik. Mitte halb, aga tugev väsimus oli sees. Lootsin, et äkki soojendusega annab järele(mõnikord lööb vere käima), aga ei. Väsimus jäi ja see ei teinud mind võistluse suhtes üldse optimistlikuks. 

Närveldasin muidugi ka seekord enne starti päris korralikult. Kuigi nüüd ma ei  kartnud enam kiirust või seda, kuidas teised sõitjad käituda võivad, vaid konkreetselt iseenda põrumist. Enda silmis.. Kõige hullem! 

Minek(st üks ots) oli hea, sest tuul oli tagant. Kahju kohe, et endomondot käima ei pannud. Põnev oleks teada olnud, mis max kiiruseks võis tulla. Aga olenemata sellest, et üks ots oli palju kergem sõita, jooksis mul ikkagi ka taganttuule otsal kett maha ja nii ma oma kompanjonid kaotasingi. Õnneks mitte silmist ja see oli edasise suhtes küllaltki oluline. 

Sundisin ennast jõuga mitte tee äärde maha istuma, sest enesetunne läks hetkega väga kehvaks. Vasak jalg kiskus reiest krampi ja tundsin vastikuid külmavärinaid. Kambas kannatab veel ära, aga kui pikalt üksi sõidad, on loobumise mõtted eriti kerged tulema. Õnneks suudab mõnikord keha olulistel hetkedel lolle mõtteid ignoreerida ja tegutseb autopiloodil edasi. Rüüpasin vett ja jätkasin veeremist.

Tagasitulek oli veel suurem pain, sest tuul oli vastu ja kohati päris tugevalt. Üritasin ära kasutada need üksikud kerge allapoole kallakuga lõigud, kus sättisin sammu pikaks, et pisutki taastuda. 

Mingil hetkel sai miski grupp mu kätte ja soolosõit sai läbi. Võtsin hetke puhkamiseks. Kuigi ka grupil oli raske sabast kinni hoida, sest ma lihtsalt ei suutnud ennast sundida kiiremini liikuma.  Ei jõudnud ei vedada ega loksuda. Alles siis kui finishiväravaid nägin, leidsin kuskilt pisikese jõuvaru, et veel paar kiiremat sammu teha ning iseenda piinad selleks korraks lõpetada. 

Aeg: 41min 38sek

Koht(üldarvestus): 25/97
N: 8/53
N vkl: 1/37

Oleksid ja poleksid ei maksa võistlustel kunagi mitte midagi. Nii, et seekord oli nii.

Hinnang iseendale? Kui ma olen täiesti aus, siis mul ei ole millegi üle nuriseda ega vinguda. Olin väsinud - järelikult tegin eelnevalt midagi valesti(jõudu, I guess..). Et kiiremini liigutada ei jõua - well, tuleb lihtsalt rohkem uisutamisele keskenduda ja vähem muud teha. Aga seda järgmisel hooajal :) 

Foto: Laura Lants

Kokku eelmisel nädalal:

E  - jõud - 45min
    - pilates - 30min
T  - uisk - 51min ja 21.40km
    - jooks - 33min ja 5km
K - uisk - 55min ja 21.27km
     - pilates - 30min
N - jooks - 1h 37min ja 14.02km
R -
L - uisk - 30min ja 11.13km
P - uisk - 41min 38sek ja 20km

Kokku: 
6h 54min ja 94.02km

Puust ja punaseks - tea oma õigusi ja kohustusi!

Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne. (LS § 3) Ka kergliiklusteedel muideks! Ja see kehtib kõigile kergliiklusteedel liiklejatele võrdselt! Ka jalakäijatele. 

Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Erandiks on möödasõit vasak- või
tagasipööret sooritavast sõidukist. (LS § 51 lg 1) Jalgratturid ja pisimopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist (eeldan, et võib ka jalakäijast, kui möödumine on mõistlik ja ohutu) paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks. (LS §3 lg 8) 

Kergliiklusteel liiklejad jagunevad:

* jalakäijateks, kellega on võrdsustatud ka rulluisutajad, rulasõitjad, ratastooli ja tõukeratta kasutajad, rullsuusatajad ning muude sarnaste liikumist hõlbustavate vahendite kasutajad.

* jalgratturid 

Jalakäijad võivad liikuda järgmistel teedel või teeosadel:
* tänava koosseisu kuuluval kõnniteel
* omaette paikneval jalgteel
* jalakäijate ja jalgratturite ühiskasutuseks mõeldud kergliiklusteel

Jalgratturid võivad liikuda järgmistel tee või teeosadel:
* omaette paikneval jalgrattateel
* jalakäijatele ja jalgratturitele ühiskasutuseks mõeldud kergliiklusteel
* tänava või maantee koosseisu kuuluval jalgrattarajal
* eelpoolnimetatud teede, radade ja kindlustatud teepeenra puudumisel autoliikluseks ettenähtud sõidurajal ja äärmisel vajadusel ka kõnniteel.

Pööret sooritav sõidukijuht peab lisaks jalakäijale andma teed ka jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. (LS §17 lg5 p2)

Jalgratturile ja tasakaaluliikuri juhile tuleb pööret sooritades anda teed ka juhul, kui nad ületavad sõiduteed mööda ülekäigurada. (LS §2 p100)

Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta ja pisimopeediga liiklemiseks ettenähtud teed lähenev jalgrattur ja pisimopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. (LS §31 lg9) 

Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga sõites, kuid reguleerimata ülekäigurajal sõites teed ületaval jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. (LS §31 lg5)

Jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. (LS §31 lg5)

Eeldan, et kui distants jalakäija või aeglaselt kulgejaga on möödumisel mõistlik ning manööver ohutu, võib hoog ka kiirem olla, kuid sellisel juhul tuleb veenduda täielikult manöövri ohutuses! 

Kõnniteel ja kergliiklusteel sõites ning ülekäigurajal ja ülekäigukohal sõiduteed (sõites) ületades ei tohi jalgrattur ohustada jalakäijat. (LS §31 lg5)

Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita alla 13 aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Samuti jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. (LS §32 lg1 p1)

Sõiduteel peab jalgratta ja pisimopeediga sõitma võimalikult selle parema ääre lähedal. Erandiks on vaid ümberpaiknemine vasak- või tagasipöörde sooritamiseks. (LS §31 lg2)
- nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel. (grupisõidul kulgetakse kahestes paarides, kui grupis on üle kuue inimese)

Rula, rulluiske, rullsuuski või muid sarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. (LS §25 lg1)

Rula, rulluiske, rullsuuski või muid sarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. (LS §22 lg1) Nii, et kui on plaanis kihutada, pead olema veendunud, et oled võimeline vastavalt olukorrale kiirelt ja ohutult reageerima! Napikate teegemine on samuti keelatud.

 
Koeraomanikule!

Kergliiklusteel peab koer olema kindlasti (lühikese!) rihma otsas ja suukorviga, tagades nii kaaskodanike ning koera enda turvalisuse! (Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri § 10)

Lapsevanematele!

Lisaks juba varem kehtinud nõudele, et iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane ja 10-15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavat juhiluba, on liiklusseadust täiendatud sättega, mis lubab lapsevanema järelevalve all sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastasel lapsel. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva liikluskeskkonna ning vastutab ka lapse ohutuse ja liikluses õige käitumise eest. (Allikas: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/4) - Lapsevanem peab oma lapse eest vastutama ka kergliiklusteel või õuealal ning selgeks tegema talle ohutu liiklemise ja õige käitumise reeglid!

Sinule, kes sa  liigud kiirelt ja oled suurema ohu valdaja!(jalgratturid, uisutajad, rullsuusatajad)

* Jalakäijast või teisest aeglasemast liikujast möödudes vähenda kiirust ning hinda olukorda.
* Möödu eesliikujatest ainult vasakult poolt ja ära sea möödudes aeglasemalt liikujat ohtu.
* Rattaga või rulluiskudega sõites ole autoteede ja kõnniradade ristumiskohas ettevaatlik ja võta hoog maha.
* Enne vasakule keeramist vaata üle õla ja veendu, et tagant ei tule suurema kiirusega liiklejat.

Jalutajatele!(ja jooksjad)

* Jaluta tee parempoolses servas.(Võid liikuda vasakul vaid juhul, kui astud vastuliikuja teelt aegsasti eest ära ning lased vastutulija ohutult mööda!! Laiutamine üle vastassuuna on keelatud!))

* Ära takista tagant kiiremini tulevate liiklejate möödumist.
* Ole nähtav ja ära laiuta. Ka sinule kehtib parempoolse liikumise reegel ja üle tee kesktelje laiutamine on keelatud!
* Kui on vajadus kahekesi kõrvuti liikuda, siis kindlusta kiirematele liiklejatele möödumise võimalus, astu paremal pool liikuva kaaslase seljataha.
* Vasakule liikudes veendu üle õla vaadates, et tagant ei tule kiiremat liiklejat.

Kui liiklustihedus võimaldab, tohib  jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust. (LS §22 lg 2) 

Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuuna ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. (LS §22 lg 5)

Ei ole vaja alati näpuga kiiremate peale näidata. Nagu näha, kehtivad liikluseeskirjad meile kõigile võrdselt. Kiiremad ei tohi aga unustada, et nemad on ja jäävad alati suurema ohu valdajateks!

Ja me kõik eksime vahel, aga ära lase sellel harjumuseks saada. Nii, et silmad lahti ja pidage meeles, et ebaviisakus sünnitab vaid ebaviisakust ega õpeta kedagi!

PS! Täiendage, kui mõni oluline punkt puudu!

Laupäevane ellujäämiskursus slash Keila MTB EMV radadel

Panime täna sõbrantsiga rattad raamile ning uhasime autoga Keilasse. Ta sattus mõned päevad tagasi MTB EMV rajale pedaalima ning kutsus seekord mind ka kaasa. No ei ütle ju nii geniaalsele plaanile ei. 

Foto: Erakogu - The trick of flying is..

Esimene ring sai küll väga ettevaatlikult võetud, sest kõik pööramised tundusid jube väikse nurga all olevat, tõusud järsud ning nõksakaid ja takistusi, kus tuli ropendamise saatel ratta seljast maha ronida, jagus. Yeah. Sarkasm on mu keskmine nimi, nilbed naljad leivakas ja vahel ma ütlen midagi inetut. Näiteks metsas. Enamasti küll üksinda, kuid juhtub vahel ka seltskonnas. Ja näiteks MTB ratta seljas "trikitades". What can I say - mõnikord saavad sõnad otsa.  

Ma loodan, et me oleme nüüd ikka sõbrad edasi peale seda, kui selline inetu fakt minu kohta välja tuli :)

Anyway. Oleksin täna napilt jälle rattaga külg maas skoorinud. Ma ei tea, kuidas see maakülgetõmbejõud mind niimoodi kisub. Väntasin ühest pikemast kivisest tõusust üles, kui ratas all trikitama hakkas ja tasakaal kadus. Mffff.... Arvan, et see mahtus kõik ilusti sekundi sisse, kui ma hirmust silmad sulgesin, jõudsin tuhat mõtet peast läbi lasta, kuidas ma ennast katki ja siniseks kukun, kui..  Ilmselt mu kaitseingel otsustas, et enough is enough ja sekkus mängu ning keeras mu sussi klipist lahti, sest mina ei mäleta, et seda teinud oleksin. Maandusin napilt jalale ja maas püherdamine jäi sedapuhku ära. 

Järgmisel kahel ringil väntasin sealt tuimalt üles. Arusaamatu. 

Kivid ja kännud pole küll päris sõbraks saanud, aga läheb järjest paremaks. Olen avastanud enda jaoks nõksud, kuidas sadulast kergelt püsti sõites neist pehmemalt üle veereda. Ka uue kahvliga olen harjunud. 

Põen kitsa rajaga järsemaid nõkse, kust tuleb alla sõita, sest kardan võsas lõpetada. Nii, et järgmiseks korraks jäi nii mõnigi tõus ja laskumine, kust iseenesest oleks võinud alla sõita, aga meie ronisime ratta seljast maha ning tegime paar jooksusammu. 

Kui see Harku kolmapäevak suutis mu pisut ära hirmutada, siis tegelikult mulle selline rattaga turnimine õudselt meeldib. Harjutada on kõvasti vaja. Ja kasulikud nõuanded kuluksid samuti marjaks ära, kuidas mingites olukordades kõige arukam toimida oleks, et ratas alt minema ei kablutaks. 

Aga kogu see tehniline pool ja nikerdamine paneb mind hetkeks uisud unustama ning ajab vere keema. 

Kui siia peaks sattuma rattur, kes meie käest raja kohta päris ning uuris, kui mitu korda ringil jala maha panime, siis.... well, esimesel ringil oleks lihtsam olnud kokku lugeda need korrad, kui ei pannud jalga maha :)) Edasi läks juba paremaks ning ainult piiksusin, kui asi ekstreemseks kiskus. 

Tempo oli meil hästi rahulik, sest prioriteet ei olnud kiirus, vaid kogemus. Lobisesime ja itsitasime. Tsikid metsas ikkagi ;) 

Ja ega siis kohe ei saa vajutama hakata, eksole. Arenemisruumi peab ka jääma!

(PS! Loll on see, kes vabandust ei leia!)

Kokku: 1h 45min ja 15.38km (Ringi pikkus 5.1km ja meie sõitsime neid kolm.)

Hommikul käisin veel jooksmas ja tegin pilatest.
Kokku:
jooks - 27min ja 4.51km
pilates - 40min

50 random fakti minust

Fotod: Erakogu

Minust:

1. Pikkust on mul 173cm. Kaalu ei oska öelda, sest liigse stressi vältimise eesmärgil käin kaalust kaarega mööda. 

2. Keegi ei oska täpselt minu silmavärvi määrata. Pole rohelised, pole hallid, pole sinised. Ebamäärane sinakas-roheline. 

3. Minu eriala on õigusteadus, aga hingelt olen kirglik kunstiinimene. Vaatamata sellele ei ole mul kunagi käinud peast läbi mõtet seda õppima minna. 

4. Hakkasin kunagi klassikalist kitarri õppima, et oma sõrmed ja käsi peale õnnetust uuesti liikuma saada. Kokku õppisin 7a ja tinistan siiani.

5. Olen vastikult kangekaelne ja ei jäta enne, kui olen saavutanud selle, mida tahan. Ükskõik kui kaua see "miski" aega võtab või kui aeglaselt progress kulgeb. Või kui mitu korda tegemise käigus vinguda jõuan, et enam ei jaksa ega taha.

6. Mul on kaks hüüdnime - Hellu ja Farfalla(itaalia k liblikas). Esimene on tuletatud eesnimest, teise sain külge aastaid tagasi tänu suusavestile, mille selga helkurliblikad ehivad. Sellest ajast peale on liblikas minu jaoks isikliku tähendusega sümbol ja "kaubamärk" :) Neid võib leida mu riietelt, uiskudelt, rattalt, toast, maalidelt ning kaks ripuvad kaelas. 

7. Minu lemmikud värvid on pruun ja sinine :)

8. Mul on koguaeg kõht tühi! Ausalt.

9. Tähtkujult olen skorpion.

10. Kannan kella paremal käel ja olen seda teinud alates sellest hetkest, kui ma sain oma esimese käekella. 

Tervis:

1. Mul on krooniline kilpnäärme alatalitlus. 

Disaini ja valmistamise autoriõigused kuuluvad minule. -
"Liblikatüdruk"

2. 15 aastaselt libastusin trepil ja kukkusin oma randme sodiks. Tehti operatsioon, pandi traadid sisse, olin kaks kuud kipsis, võeti traadid välja ja... siiani ei saa pikalt pliiatsit või pintslit käes hoida.  Sõrmed kisuvad krampi ning käsi hakkab meeletult valutama.

3. Kui olin 4a, tõmbas võõras koer mul näo lõhki. Napilt oleksin silmast ilma jäänud. Õnneks haavad paranesid päris ilusti ja silm jäi ka pähe. Koeri kardan siiani. 

4. Mul on lülisammas kahest kohast kõver. 

5. Kui ma söön suhkrut, nisu, otra, kaera, piimatooteid ja/või pärmi, kaob mul immuunsus ära. 

6. Olen maasikataimede vastu allergiline ja neid puudutades tekib sama reaktsioon nagu nõgest katsudes. 

7. Olin mitu aastat hädas ägedate ärevushoogudega, millest sain lõpuks jagu õige toitumise ning venitusharjutustega. 

8. Põen auraga migreeni ja vahel kaob mul selle hoo ajal mõneks ajaks nägemine. 

9. Ma ei saa võtta mitte ühtegi rahustava või uinutava toimega rohtu, sest need tekitavad ärevust ja paanikahoogusid.

10. Olen oma tervise täielikult hiina meditsiini usaldusväärsetesse kätesse usaldanud. 

Sport:

1. Ma ei oska ujuda ja mulle ei meeldi võrkpall.

2. Vihkasin kehalist kasvatust, sest olin füüsiliselt kehv ega jaksanud teistega võidu kihutada. Väljaspool kooli siiski mängisin poistega jalkat ja kossu ning nendes kahes skoorisin kaitsemängu ja täpsete visetega. 

3. Ainuke diplom, mille ma koolis sain, oli spordipäeval palliviske eest - tennispalliga, 38,5m ja I koht.

4. Keskkoolis käisin mitu aastat poiste korvpallitrennis ja mängisin aastaid tennist. 

5. Pesapallis löön nagu vasakukäeline. Teistpidi ei oska. Muidu olen paremakäeline.

6. Muideks ma kunagi lubasin, et ma ei hakka mitte kunagi uisutama. Ma ei mäleta miks ma seda lubasin, aga mitte kunagi ära ütle mitte kunagi!!

7. Ma olen alati tahtnud vibu lasta. Siiani ei ole võimalust avanenud või ei ole iseendale seda võimalust avanud. 

8. Suusatamine on ainuke spordiala, mida ma tõesti viitsin telekast vaadata. 

9. Mulle meeldib spordis eesmärke seada ning neid täita. Mul on tunne, et kui ma suudan spordis, siis suudan igal pool mujal ka. 

10. Sport on minu jaoks nagu värske õhk. Ma pean saama seda hingata, et end elusana tunda!

Toit:

1. Jälestan seeni.

2. Mulle ei maitse sushi.

3. Ma ei söönud aastaid aprikoose just seetõttu, et nad on karvased :)

4. Kondenspiim võiks vabalt olla kaheksas surmapatt.

5. Mulle ei maitse keedetud või küpsetatud porgandid, küll aga jumaldan külma ja värsket porgandimahla.

6. Üle ühe kiivi korraga söömine paneb mul silmad sügelema.

7. Mulle hirmsasti maitseb kala, talleliha ja kana. Veiseliha ei võta seevastu suu sissegi. 

8. Maitsevad lihtsad toidud ja lihtsad maitsed. Igasugune eksootika ning tugevad vürtsid ei ole minu teema.

9. Ma ei maitsesta oma toite tavalise soola või pipraga, vaid kasutan selleks meresoola baasil tehtud ürdisoola. See ei tapa toidu enda maitset.

10. Mulle ei meeldi supid.. :-/

Veel minust:

1. Mul on 1 koer ja 3 kassi. Minu sõber, teine kuts, jookseb juba kaheksandat kuud pilve peal :( Pole tema lahkumisest siiani päris üle saanud.

2. Mulle ei meeldi vikerkaar. Natuke isegi kardan teda. Ei oska öelda miks, aga see, kuidas ta üle taeva laiutab, tekitab minus kõhedust.

3. Armastan lugeda teadusajakirju ning vaadata teadussaateid.

4. Mul on oma salakoht, kuhu ma alati lähen, kui juhe totaalselt kokku jookseb või tunnen, et nüüd on vaja kogu jama hetkeks pausile panna. 

5. Kardan pööraselt ämblikke. Kohe nii väga, et ma ei suuda nendega ühes ruumis olla ning neist möödumine tekitab külmavärinaid. 

Minu parim sõber!

6. Inimesed peavad mind tihtipeale ülbeks või kurjaks, sest ma olen tõsise näoga. Lükkan selle väite ümber. Ei ole kumbagi, kui keegi selleks põhjust ei anna. Tihti olen lihtsalt sügavalt oma mõtetesse süvenenud. 

7. Terviseprobleemid ja õnnetused on minu mõtlemist ning ellusuhtumist kõvasti muutnud. Üritan hinnata kõiki häid hetki ja kui satub mõni tilk tõrva meepotti, katsun selle lihtsalt ära kuidagi kannatada. 

8. Ma siiralt usun, et me saame kõik, mida soovime või mida kardame. Seetõttu üritan vähem muretseda ja karta ning julgemalt soovida ja unistada. Viimased küll kõhtu ei täida, kuid motiveerivad ja panevad tegutsema.

9. Mulle meeldivad kõik aastaajad, kuid kõige lemmikum on sügis. Selles värvidemängus ja külmas karges õhus on midagi vastupandamatut ja müstilist. 

10. Armastan loomi rohkem kui inimesi, sest nendes on kõik need puhtad ja hinnatud väärtused, mida inimestest aina vähem leiab. Nad on nii siirad ja ausad.  Lemmikud on kassid. Meeldib, et nende südame võitmisega peab pisut vaeva nägema. Ja see nende pehme kõht ja nurrumine.. :)) Nad võivad ju omapäi käia, aga...eks ma käin ise ka.

+1. Ei salli enda juures seda, et kipun palju asju viimasele hetkele jätma. Kõik saab muidugi õigeaegselt tehtud, kuid stressi ja paanikat on selle võrra topelt. Kahjuks ei ole suutnud seda viga endas parandada, sest laisk hääl kõrvade vahel laulab iga jumala kord sama laulu ning veenab mind osavalt, et aega on ja tehtud saab kõik niikuinii.
+2. Usun, et siin maailmas on palju rohkem, kui me silmade või muude meeleelunditega oleme võimelised haarama.
Ja ma usun, et ..art is a sense of magic! :)

50 random faktiga viskan Kätut (Kätu jookseb). 

Kes tunneb, et tahab ka 50 fakti enda kohta välja pritsida, siis olge lahked! Loen huviga :)

Homme peatun/sörgin Tartus. 

Ja parem oleks, et päike paistaks!

EMT Rullituuri Pärnu IIZI skate - ehk üle mitme aasta uuesti rullivõistlustel..

Tõestada, et hirm on meie endi valik, registreerisin ennast EMT Rullituuri Pärnu IIZI skate(16km) etapile(Korraks mõtlesin ka pikale minna, aga kuulasin targemaid ja valisin lühikese distantsi.). Tegelikult ei olnud see minu esimene registreerimine. Olin kirjas ka Kohtla-Järve etapil, kuid tol korral valisin hirmu(või hirm minu) ning ei võistelnud. Üks viadukti laskumine friikis mu outi, pluss lubas vihma ja ma otsustasin, et ma ei hakka sõitma Eesti teise otsa selleks, et suhteliselt suure tõenäosusega seal ikkagi mitte võistelda.

Seekord toimus võistlus Pärnu lähedal Audru Auto24ringil. Ei mingit varju tuule ega päikese eest. Neid kahte sinna aga jagus..          ..lisaks 28le soojakraadile. Huhh, palav oli!

Foto: Erakogu

Viimane uisuvõistlus jäi aastasse 2010 ning peale seda on uisud kuni eelmise aasta sügiseni kapis seisnud.

Heiaheia ütleb, et uiskudel olen ma olnud sel aastal(koos paari korra talvise saalis veeremisega) kõigest 21 korda. Seda on halastamatult vähe! Samuti ei ole ma teinud mingeid kiiruslikke treeninguid. Need ainsad lõigud, mis paar kuud tagasi tehtud said, jäid ainukesteks. Olen lihtsalt madala pulsiga mugavustsoonis kulgenud. Seetõttu ei osanud endalt ega endast mitte midagi oodata. Diil oli, et ei lähe sinna võistlema kellegagi peale iseenda hirmu. Võit oli juba starti minek. 

Oh, te ei kujuta ette, kui närvis ma olin(Seda kinnitas ka pulsikell, mis näitas stardis täiesti müstilisi numbreid.). Mu käed värisesid juba paar tundi enne starti  ja söögiisu oli ümmargune null. Nii, et olin ka suht söömata. Anyway, see pole üldse mingi argument. Maratonegi on ainult banaani pealt sõidetud.

Start oli selline nagu alati. Hull siblimine. Jäin totakalt karpi, kui paar ajugeeniust arvasid, et on jube kavalad, kui mu tee ära üritavad blokkida. Eesmärk jäi küll selgusetuks, aga sellega tuleb alati arvestada, et mõni selline segaste motiividega tegelane, kes oma võimeid üle kõrgelt hindab, igale võistlusele end mahutab(Ma ei räägi siinkohal päris algajatest, kes alles õpivad ja kellele eksimused andeks annad!). Paari kiire liigutusega olin siiski neist möödas ja minu sõit võis alata. Tänu toppamisele jäin suuremast grupist maha ja oli selge, et üksinda ma neid kinni ei püüa, kambajõmmi aga võtta ei olnud. Niimoodi ma siis suurema osa ajast üksi lidusin.

Lõpuks leidsin ühe mehe ja naise kellega koos sõita. Tuleb aga tõdeda, et grupisõit on jätkuvalt paljudele võõras. Esiteks ei püsi grupid koos, keegi ei vaheta vedajat välja, kui tagant suurema hooga tuled ja käe eesolevale sõitjale seljale paned, et hoog edasi  kanduks, hakatakse ärplema jne. Aga sellel ma ei viitsi hetkel pikemalt peatuda. 

Ühe järgmise arusaamatu tüübi tõttu, kes ei lasknud mind grupis vahele, aga ise ka vahet kinni ei hoidnud, kaotasin oma kambajõmmid silmist ja jalust. Nii, et jälle tuli tuulega üksi võidelda, kuni hambad ristis pingutades püüdsin kinni ühe Läti neiu, kellega koostööd tehes saime grupil uuesti sabast kinni. Mõne aja pärast tema jõud siiski rauges ja jäi meist maha.

Lõpp saabus ootamatult. Just siis, kui mul uuesti kergeks läks. Lõpuspurt ja..

Fotod: Kaspar Kallip

Üldkoht: 20/98st
N klassi koht: 1/36st 
Km: 16km
Aeg: 35min 10sek 

Pulss: avg 180/max 187
Minust ettepoole jäid veel 5 Eesti noorteklassi(N) eliitsõitjat, kellest esimesele kaotasin 3min ja 30sekki. Vähemalt 1,5min jäid kripeldama, aga kuna oleksid ei maksa midagi, siis ei hakka siin spekuleerima, mis ajaga ma oleksin lõpetanud, kui oleksin saanud selle grupi kätte, kes mul vastutuule otsal lihtsalt halastamatult käest libises.

Emotsioonid on head. Enesetunne oli ka päris hea, kui peavalu mitte arvestada. Jalad ei muutunud süldiks ja pidasid ilusti vastu. Ainult tunda oli, et ei ole harjunud ennast kiiresti liigutama. St kõrge pulsiga pingutama. Avg 180 tegi olemise päris....  ..ebamugavaks :)

Sain palju enesekindlust juurde, mingisuguse aimu, mis vorm mul hetkel on või ei ole jne. 

Kui kõik läheb sammsammult paremuse poole ja planeeritult, siis ühe sõidu teen veel lühikese ja sügisepoole proovin maratoni sõita. 

Jehhuuu!

Rabarberi-maasikakook

Üks labaselt lihtne ning 100% gluteeni- ja laktoosivaba rabarberi-maasikakook :)

Foto: Erakogu

Vaja läheb:


värskeid maasikaid
rabarbereid (umbes 3 keskmist vart)
6 muna
6 spl maisitärklist (võib kasutada ka gluteenivaba jahu)
8-9 spl palmisuhkrut (või 6 spl tavalist valget suhkrut)
näpuotsatäis soola
½ tl vaniljesuhkrut 
kaneeli

Haki rabarberid eelmisel õhtul valmis ning jäta kaneeli ja suhkruga ööseks seisma. (Mainin taaskord igaks juhuks ära, et mina tavalist suhkrut ei söö ja panin nad likku hoopis mee ja kaneeliga.)

Löö munakollased suhkru ja vaniljesuhkruga vahtu ning sega juurde 6 spl maisitärklist. Peale seda vahusta munavalged (näpuotsatäie soolaga) ning sega munakollastega kokku. Taaskord ei tohiks liiga usin olla ning kogu õhku välja segada, muidu ei jää biskviit õhuline. 

Hea oleks, kui küpsetamiseks oleks ümmargune lahtikäiv vorm, aga loomulikult saab ka mõne teisega :) 

Vala segu vormi ning puista peale hakitud rabarberid ja maasikad (PS! Mitte valada rabarbereid koos kausi põhja kogunenud vedelikuga.). Neid võib kohe mõnuga panna(annavad koogile magususe ja mahlasuse). 

Patsuta rabarberid ja maasikad pisut taignasse ning puistada peale veel (palmi)suhkrut ja kaneeli. 

Küpseta 180 kraadiga niikaua kuni kook on valmis(30-45min!? Sõltub ahjust ning peale pandud rabarberite ja maasikate kogusest.)
Kindlasti tikuga kontrollida!

Kook on suviselt kerge ja õhuline.
Eriliselt meeldib magusa ja hapu maitse omavaheline kombinatsioon.

Uhh, eile tegin - söödi käest ära, täna tegin ka - söödi veel kiiremini käest ära!

Head isu! :)

(PS! Palmisuhkur on väga hea karamellise ja maheda maitsega, kuid kui seda küpsetistes kasutada, peab igaüks oma maitse järgi doseerima. Kindlasti ei saa teda tavalise valge suhkruga võrdsustada, sest jääb oma magususelt päris parajalt alla.)

Rakvere Ööjooks 21.10km - Tehtud!

Foto: Erakogu

Rakvere Ööjooks - 1h 51min 51sek ja 21.10km | avg kiirus 5:18 min/km | pulss: avg 172/ max 185. Esialgne poolmaratoni eesmärk 1h 55min sai kuhjaga täidetud.

Juhhei!