C'est la vie - Mida sa teeksid, kui teaksid..?

Mida sa teeksid,  kui teaksid, et sul on vaid paar kuud elada? Veedaksid selle aja oma lähedastega? Reisiksid?! Avaldaksid kellelegi armastust, mille jaoks siiani julgust on nappinud? Teeksid midagi meeletut või annaksid alla ja nutaksid hoopis? 

Kas siis enam üldse millekski jõudu jätkuks või just vastupidi? Just nüüd tahaks elada nii nagu ei kunagi varem..

Inimesed võtavad endilt  vabatahtlikult elu, kui kellegi teise suurim soov samal ajal ei ole midagi muud, kui saada veel mõned tunnid oma elupäevade kontole.

Mõnikord tunduvad väikesed asjad maailmalõpuna, kui tegelikult on need vaid uue alguse stardilavaks. Me lihtsalt ei oska end põhjast lahti tõugata või ei jätku selleks jõudu. Oskust?!

Kardame tundmatust ja tundmatut, tänu millele jääb nii palju asju tegemata. Kuid niikaua kuni see hirm pole seotud punktiga ühe elu lõpus, on rumal ennast tagasi hoida. 

                                                                           

Ma ei kortsuta enam küsivalt kulmu nende peale, kes jalutavad paljajalu läbi elu ning tunnevad suurimat rõõmu lillede noppimisest või varahommikusest linnulaulust, sest olen aru saanud, et elus ongi kõige olulisem olla õnnelik ja tunda rõõmu väikestest asjadest. See ei ole rumal naiivsus või lapsik muretus, see on oskus valida jalutuskäiguks just selline rada, kus varjud jäävad seljataha. Oskus end säästa ja hoida.
Sellega võib minna kaua aega. Mõnel terve elu       ..või mitu.

Milline õnn on omada oma elus inimesi, kes hoiavad su  käest, kui sa ei julge astuda järgmist sammu  või usuvad sinu unistustesse ning nende teostamisse rohkem kui sa ise, sest nad teavad, et sa saad hakkama. Nad teavad, et armastus ja poolehoid teevad imesid ja muudavad maailma. Sinu maailma.

Kui tobe on oodata ja aega raisata, kõrvus kell tiksumas, kui tead, et alustada võiks kohe ja praegu. Ükskõik millega. 

Ja kui jälle tuleb nutuklomp kurku, et elu on nii halb ja raske ja otseloomulikult ka täiesti ebaõiglane, on aeg vaadata seda tüüpi videot, mis paneb kõik kaardid ümber mängima. 

Jah, ma tean seda särgi juttu, kuidas oma särk on ihule kõige lähemal ning alati on keegi, kellel on hullem. Aga vahel peab korra kellegi teise särki proovima. Kasvõi niimoodi kaugelt. Korra pilguga puudutama. Et mõista teisi paremini ning hinnata seda kõike, mis sul on, mitte nutta asjade pärast, mida pole ja mida sa ehk enam ei vajagi.

Minu siiras austus nende vastu, kes julgevad, usuvad ja suudavad!
C'est la vie - võta või jäta..

Tervislikud trühvlid magusasõpradele

Ma olen enne ka kuulnud trühvlitest(kommidest) ja nende valmistamisest, kuid olen kogu info kõrvust alati ükskõikselt mööda lasknud. Ei teagi miks. Nüüd, mõni aeg tagasi, kui sattusin Kätu blogisse, sain inspiratsiooni ja motivatsiooni, et ise need maitsvad ja tervislikud ampsud järele proovida. 

Banaani-pähkli trühvlid/kookospallid

Foto: Erakogu

Üks võimalus on valmistada neid nii nagu Kätu tegi. 

Vaja läheb pähkleid, mandleid, datleid, tumedat šokolaadi, banaani ja kookoshelbeid. 

Kõige mugavam on, kui valada mõned peotäied pähkleid(omal valikul, mina kasutasin metsapähkleid, india pähkleid ja mandleid) koos datlitega(5-6) blenderisse, seejärel lisada juba eelnevalt purustatud banaan(proovisin ka banaani koos pähklitega blenderisse ajada, aga tulemus oli see, et banaan ei püreestunud ning mass keeldus segunemast. Nii, et tee see trikk kahvliga ära :)). 

Banaaniga on sellised lood, et parem olgu teda vähem kui rohkem, sest muidu tuleb mass liiga vedel ja maitse liialt intensiivne. 

Nüüd võiks sekka lisada veel riivitud tumedat šokolaadi(u 50g - raudselt kõige tüütum töö kogu protseduuri jooksul) ja saabki hakata palle veeretama. Mina kasutasin massist sobivate "tükkide" võtmiseks teelusikat, et need pallideks voolida ning seejärel kookoshelvestes veeretada. 

Valmis! Laske neil natuke külmikus seista, nii muutuvad nad veel maitsvamaks!
PS! Kes ei taha tumedat šokolaadi kasutada, võib massi sisse panna hoopis kakaopulbrit(tumedat), mis on 100% laktoosivaba, aga siis peaks sekka ka mett või suhkrut lisama, muidu on liiga mõru.

Teisel korral tegin trühvleid avokaadoga.

Pähkli-avokaado trühvlid

Blenderisse läksid datlid, pistaatsia pähklid, mandlid ja metsapähklid. Seejärel lisasin püreestatud avokaado(olen proovinud teha nii rohelise kui ka krobelise koorega avokaadoga ja kes soovib vähemintensiivset maitset, valige esimene, kuid avokaado peab olema hästi pehme ning peab maitsema kreemjalt, mitte nagu parfüüm või seep!). Mass võiks olla jällegi täpselt selline, et on võimalik käte vahel palle veeretada. Seekord šokolaadi trühvlitesse ei läinud, vaid veeretasin valmis iludused hoopis riivitud tumedast šokolaadist läbi. 

Esimesed on väga head, kuid teised on raudselt lemmikud! Ei ole nii intensiivse maitsega, samas on väga hõrgud ja mõnusad :))

Kes soovib, võib juurde lisada veel näiteks rosinaid või kuivatatud puuvilju. Pähklite valik on meil ka ju päris lai. Olge loovad :)

Proovige kindlasti!

SEB 31.Tartu jooksumaraton - 2:13:13, kl 13:13, 2013

See oli minu viies SEB Tartu jooksumaraton! Juubel, millega võib ühtlasi kokku võtta ka kogu minu jooksmise teekonna vihkamisest armastuseni. 

2009a käis 23km stardipauk ja ma.. .. ... .. ..kõndisin. Distants stardist finishini oli üüratu ning üle finishijoone astudes olid jalad villis ning lõid tuld välja. Kummalisel kombel ei andnud ma endale lubadust, et ma ei tee seda enam mitte kunagi, vaid vandusin, et teen kindlalt veel, aga paremini! Ja tegingi! Tegin paremini ja siis väikese tagasilöögi tõttu halvemini, siis jälle paremini jne. Aga kuna kasvamise protsess on pikk ja häid tulemusi tuleb kasta kannatlikkusega, võin ma täna öelda, et ma jäin 2013a sooritusega väga rahule. Muidugi oleks võinud rohkem pingutada ja selleks oleks isegi jaksu olnud, aga kui nüüd analüüsida kogu enesetunnet, tulemust ning emotsiooni, siis võitsin ma sel päeval rohkem, kui läikiva osavõtumedali ja parema tulemuse. Mis peamine - ma tean, et ma suudan ja tean, et olen treeninud õigesti! 

Aga, et kuskilt üldse oma jutuga pale hakata, alustan laupäevast, sest laupäeval toimus Heateo jooks, kuhu oli kohale tulnud arvestatav kogus inimesi. Kõik head tegema ja ilma nautima :)

Ma loodan, et see raha läheb kõik ilusti õigesse kohta ning sellisest ilusast üritusest saab traditsioon. Väga uhke tunne oli seal soisel pinnasel "Minu tegu loeb" silt rinnal silgata. Ainult raske. Paganama raske! Jalad olid kinni, õhku ei olnud ja peas arenes õudust täis stsenaarium järgmise päeva jooksust. "Kui need 4.3km juba 43na tunduvad, siis..". Kõige tipuks hakkas jälle see puusa-põlve kombo meelde ennast tuletama ja sellega koos läks tööle häirekell. Ülemäära siiski ei muretsenud. Panin kõik panused õhtusele ja hommikusele venitamisele, sest see on tavaliselt ainuke asi, mis selle valu puusast-reiest-põlvest ära võtab(ortopeedi soe soovitus, et kõik lühenenud pisikesed lihased tagasi töökorda saada). 

Eesmärk - 2h15min!

Kui tavaliselt on enne starti ikka kerge ärevus sees, siis seekord olin täiesti rahulik. Lugesin jooksupartnerile sõnad peale, et esimesed kilomeetrid võtame rahulikult ja siis vaatame edasi. Kahest sai õige varsti viis ja nii me lõbusas seltskonnas naljade ja naeru saatel kulgesime. Olin päris üllatunud, kui esimene tõus mind ei murdnud. Ega teine. Ega kolmas.. Üldse tundusid need "mäed" võrreldes eelmiste aastatega palju väiksemad olevat. Imelikult kerge oli. Suures hirmus vältisin seda muretut mõtet, sest kartsin, et haamer saabub järsku ja hoobiga. 

Tempo tundus vaatamata sellele rahulik, et kõik kilomeetrid said alla 6min/km läbitud(va esimene, siis ei pääsenud kohe liikuma). 

Kilomeeter kilomeetri järel püüdsime sprintereid, kes olid liiga suure kimaga startinud ja nüüd gruppidena selg ees vastu tulid. 

Joogipunktides sai kõigis jooki krabatud ja korralikult tangitud :) Nii see matkamine meil kulges. 

17km oli joostud ja mul oli ikka täitsa okei enesetunne. Natuke küll ähkisin, et hakkan väsima, aga mitte rohkem kui mõnikord mõnes pikemas trennis, kui enam ei viitsi. Olin võimeline kaasa rääkima ja nalja tegema, naerma. Kõik oli super ja tuju hea! 

Tempo jätsime samaks, sest minna oli veel omajagu. Põlv ja puus käitusid korralikult, ei mingit valu. 

Raskeks läks 19ndal kilomeetril(5:21min/km). Siis tundsin, et tahaks korraks seisma jääda või veel parem, istuda ja kogu selle jama pooleli jätta :) Meelitasin ennast mõttega "natuke veel" ja jätkasin sörkimist.

21 oli täiesti surm. Emotsionaalselt rohkem kui füüsiliselt. Aga see, et poolmaratoni aeg alla kahe tunni tuli, motiveeris reipalt edasi silkama. 

Viimasel kilomeetril tõstsin tempot. Püüdsime kinni ühe grupiliikme, kes vahepeal putku oli pannud ning lippasime veel peotäiest inimestest mööda. Jalad olid kerged. 

Enne finishi viimast kurvi lõikas aga ninna nii räige okse hais, et ajas minul ka südame pahaks. Nii, et viimase lõigu kappasin okserefleksidega võideldes. Üle finishijoone jõudes, panin käed põlvedele ja võtsin hetke iseenda jaoks. Läks paremaks. 

Fotod: Erakogu

Tervitan kõiki jooksukaaslasi ja muhedat kaelkirjakut, kes päris pikalt samas tempos kulges :)) Vapper tegelane!

Aeg: 2h13min13sek ja finisheerusin kl 13:13 (2013). Kas pole mitte ilus? :)

Avg 162/max 179

Kcal 1648

Viimase kilomeetri aeg tuli 5.01min/km. Kõige kiirem!

Kuna sel aastal jaksu jagus, siis järgmise aasta eesmärgiks sean joosta alla 2h10min. Äkki õnnestub?! 2h05min oleks ideaal ja 2h unistus. Alla selle juba pisut ulme, kuid ilmselt mitte võimatu. 

Aga enne kui 2014 oma uute eesmärkidega kätte jõuab, on siin mõned jooksud veel, mis ma joosta kavatsen. Järgmisena Ööjooksu poolmaraton. Ei tea, kas pigistab 1h55min välja? See oleks priima ;)

Gluteenivabad tortilla-pitsad

Kel gluteeniga kana kitkuda ei ole, kasutage Santa-Maria tortillasid(Müügil uued spetsiaalsed pitsa-tortillad!). Olin pettunud, kui lugesin, et ka maisi omadel on valmistamisel kasutatud nisujahu(kui ma ei eksi, siis täistera omadel oli see nisujahu protsent isegi väiksem.). Kel, aga gluteen menüüst kindlalt väljas, siis toimetage järgmiselt :)

Gluteenivabade tortillade valmistamine

Foto: Erakogu

Vaja läheb:

2 tassi = ~500ml jahu (gluteenivaba jahu. On erinevaid. Tavalist Sunnuntai gluteenivaba jahu olen ostnud Rimist!)
1 tl soola
1,5 tl küpsetuspulbrit
2-3tl oliiviõli
3/4 tassi vedelikku (kas käesooja vett või (laktoosivaba) piima
(Taignasse võib omal soovil lisada ka muid maitseaineid. Näiteks pipart, küüslaugusoola või muid vürtse.)

Kõigepealt sega kausis kokku kuivained. Seejärel lisa juurde vedelik ja õli. Sõtku umbes 2-3min, kuni moodustub ühtlane pall. Nüüd lase taignal rätiku all seista umbes 15min (Tainas küll ei kerki, kuid vajab natuke niisama olemise aega!).

Jaga tainas 6-8 palliks ning veereta nad ühtlasteks ja lase kaetult veel 20min seista(nii, et pallid omavahel kokku ei puutu).

Jahusel laual töötades(ühe palliga korraga) pressi pall sõrmedega ca 10cm läbimõõduga kettaks ning siis rulli  õhukesteks (ca 3-4mm) ketasteks.

Kuumuta pann (NB! ILMA õlita) ning prae tortillad kummaltki poolt 30sek. Pane taldrikule ning kata kohe fooliumiga.

Nüüd kui tortillad on valmis, kata need pitsa valmistamiseks mõeldud tomatipastaga. Lao peale omal vabal valikul kate. Minu eelistuseks on tavaliselt krevetid, makra, ananass ja paprika. Kõige peale (laktoosivaba)juust ja parmesan(samuti laktoosivaba).

Küpseta 200'C ja umbes 10 minutit.

Nämmmmmmmm!

Minu kilpnäärme alatalitlus - Hašimoto türeotiit/toitumine

Kuna mulle on tulnud päris palju kirju seoses kilpnäärmega, siis otsustasin oma loo siia kirja panna. Tegemist ei ole loengu ega õpetusega ning ei pruugi olla kõigi jaoks 100% tõde või päästev õlekõrs. Räägin oma kogemusest tänu millele olen oma tervise paremasse konditsiooni saanud ja äkki on kellelegi sellest veel abi. PS! Järgnev jutt ei sisalda mitte mingit imelugu ega ka imelist paranemist. Lihtsalt üks võimalus, kuidas ennast töökorras ja paremas tervislikus vormis hoida.Vaja läheb kannatlikkust ning natuke usku, sest parenemine ei juhtu üle öö!

Minu diagnoos on kilpnäärme alatalitlus/Hašimoto türeotiit ehk autoimmuunne kilpnäärmehaigus. Organismi autoimmuunne protsess võib häiruda mitmel moel. Geneetilise eelsoodumusega inimestel tekib viiruse, muu infektsiooni, psühhotrauma või mõne teise teguri tagajärjel kehas olukord, kus organismi rakkudele ei meeldi tema enda kilpnäärme rakud, mida hakatakse hävitama. Organismi immuunsüsteem töötab välja kilpnäärmevastased antikehad, millele antakse käsk hävitada kilpnäärme tervet kude. Not cool, eksole! (Kilpnäärme kohta loe SIIT!)

Esimesed märgid sellest, et mul tuleb hakata tulevikus hormoone sööma, ilmnesid 1999a. Kusjuures mingeid sümptomeid mul siis ei avaldunud, kooliarst lihtsalt mainis, et mul on kael imelik ja saatis perearsti juurde. 

Foto: Internet

2004a algaski õudus. Ja just õudus, sest kuigi siin seal kirjutatakse, et kilpnääre ei tekita mingeid olulisi probleeme ega vaevusi ning allub kergelt ravile(!? kui nii võib nimetada), võib ta ka paras peavalu olla. Seda sõna otseses mõttes kusjuures!

Lisaks tüütutele sümptomitele, kaldusin ravimidoosiga äärmusest äärmusesse(Võtan L-Thyroxini.). Kõige hullemal ajal võtsin 150mikrogrammi hormooni päevas, mida on ikka väga palju(nüüd võtan juba aastaid 50). 

Olin küll juba mõnda aega tablette söönud, kuid enesetunne ei paranenud, läks hoopis hullemaks. Väsimusest sai jõuetus, alatasa iiveldas, mu pea valutas üle poole aasta järjest ja kõigele sellele toredusele lisandusid veel meeleoluhäired ning mälu halvenemine. Käisin mööda erinevaid endokrinolooge, kes rõõmsalt sädistades teatasid, et kilpnääre nüüd küll selliseid sümptomeid ei tekita. Võtke vitamiine ja olge terve. Viimane oli nagu mõnitamine, sest mingil hetkel ütles ka immuunsüsteem üles. Lisaks kõigele hakkasid kogunema lisakilod, mis kõvasti trenni tehes ja dieeditades kuhugi ei kadunud.
Olin meeleheitel. Ei osanud kuhugi pöörduda ega midagi teha. Internetis surfates leidsin küll saatusekaaslasi, kuid ka nemad olid nõutud ja kehitasid vaid pea norus õlgu, et ju siis ongi see kilpnäärmehaigete taak - kehv immuunsus, pidev väsimus ja ülekilod jne. 

2006a ütles mul tervis täiesti üles. Elav põrgu, kus elu seisis ja midagi teha ei suutnud. Pidin ülikoolist akadeemilise võtma, tööl käimisest polnud mõtet rääkidagi. Olin koguaeg haige(millest olen ka varem kirjutanud). Tänu sellele haiguste rattas olemisele ja antibiotside söömisele(millest ma põletikulised ja üliärritunud sooled sain), sattusingi ma hiina meditsiini arsti juurde. Mingeid imesid ta minuga korda ei saatnud. Selles mõttes, et ma küll rääkisin, et mul on kilpnäärme alatalitlus, kuid konkreetselt sellega tegelema ei hakatudki. Ta arvas, et alustame kõige olulisemast ning siis vaatame edasi, mis seis tekib. 

Siis saingi toitumissoovitused (keelatud: nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, soja ja piimatooted). Jätsin päeva pealt need kõik asjad oma menüüst välja ning jäin huviga ootama, millal paremaks läheb. Kaal hakkas vaikselt alanema. Kusjuures ma sõin nagu loom! Ilmselgelt hakkas ainevahetus kiiremini tööle. Sellega tahan öelda, et kaalutõus EI OLE kilpnäärmega kaasas käiv taak või paratamatus. Samuti ka mitte immuunsuse nõrgenemine, sest ka see muutus tugevamaks. Jäid ära igakuised haigestumised külmetushaigustesse ning sealt edasi koledad tüsistused, mis alati haigustele järgnesid. Tekib vaid küsimus, miks arstid sellele tähelepanu ei pööra, et toitumine kilpnäärme tööd mõjutab? Samas, kui kõik sümptomid muinasjuttude kategooriasse kirjutati, siis ma üldse ei imesta, et sealt edasi eksisteerivadki vaid tabletid. 

Andke andeks minu kibe suhtumine, kuid kogemus(ja seda jagub) on näidanud, et selleks, et haige olla, peab olema väga palju kannatust, ülimalt tugev tervis ning äärmine huvi ise enda silmaringi laiendada, et häda korral abi lähedalt võtta oleks. 

Alates toitumisharjumuste muutmisest(millest on möödas 3a ja mõned kuud), on minu kilpnäärme analüüsid laias laastus paigas olnud. On küll esinenud mõningaid tibatillukesi kõikumisi, aga seda pimedal, külmal ja stressirohkel talveperioodil. Hormoonide doosi pole muudetud. 

Kuigi novembris tehtud analüüsid olid pisikese nihkega, olid näidud märtsiks iseseisvalt korda läinud.

(Pimedatel talvekuudel tarbin D-vitamiini! Hoiab ka organismi aktiivsemalt töös.)

Miks on toitumine ja kilpnäärme töö omavahel seotud?

Mina kuulsin organismi ja sooltesse kogunevast limast esimest korda 2007a, kui sattusin dr Levini kliinikusse toidutalumatuseid väljaselgitavaid vereanalüüse tegema. Tundus kummaline ja arusaamatu.

(Põgusalt kirjutatud limast SIIN!) Lima tekitavad nisu, oder, kaer, suhkur, pärm, piimatooted, soja. Samuti ka näiteks roheline salat, kui seda külmal ajal liiga palju süüa.

Kõigepealt katab see soole seinad, siis võib ladestuda kaelale ning sealt edasi otsmikusagarale, pea küljele või kukla piirkonda. Võimalik, et ka mujale. 

Teadsin küll, mis mulle nö keelatud või kollases-punases listis on, kuid keegi ei öelnud, kui tõsiseks võib minna olukord, kui neid edasi tarbin. Sel ajal ei olnud see teema veel niivõrd aktuaalne.

Mõtlesin, et sellel kõigel on vaid seos kaaluga, ei muud. Aga inimene õpib kogu elu..

Kui lima ladestub:
- sooleseintele - immuunsüsteemi alanemine. Organismi tungivad batsillid ei saa kinnituda sooleseintele ning rändavad sealt edasi hingamisteedesse, kus algab juba haigestumine. Häirunud on ka vitamiinide, mineraalide ja muu vajaliku/olulise imendumine organismi. (Kel nt aneemia vaadake oma menüü üle!)
- kaelale - häirib kilpnäärme normaalset funktsioneerimist
- otsmikusagarasse - nõrgestab lühimälu teovõimet. Raskeneb uute asjade meelde jätmine ning samuti võivad nõrgeneda tunnete mõtestamine ja töötlemine.
- pea küljele(kõnekeskus) - võib põhjustada kokutavat kõnet.
- pea tagumine osa - välise müra filtreerimise ülesanne, et inimene suudaks keskenduda käsilolevasse tegevusse. Tekib rahutus. Üksnes tahtejõust keskendumiseks ei piisa.

Samuti võivad olla üleliigse lima sümptomiteks veel rögane köha, pidev tatine nina või allergiad.

Nalja kilpnäärmega ei ole, sest kui probleemiga ei tegele, võivad tulemuseks olla tõsised tagajärjed(diabeet, lupus, reuma jne).

Sümptomid:
* väsimus/kurnatus
* külmatunne
* ärevushäired
* meeleoluhäired/depressioon
* kaalutõus
* iiveldus
* häälekähedus või kuiv köhimine
* peavalud
* haprad küüned
* kuivad juuksed ja nahk
* kehv immuunsus
* mälu halvenemine
* lihaskrambid
* menstruatsioonitsükli häired
* võib esineda aneemiat
* isutus ja seedeprobleemid
* koormustaluvuse halvenemine

Kilpnäärme erinevaid probleeme saab diagnoosida vereanalüüsidega ja ultraheliuuringuga!

Ma ei oskagi küsijaid muudmoodi aidata, kui oma lugu teiega jagades. On uuritud, et kas hiina meditsiinist oli abi? Mingit imet minuga seal ei tehtud. Ei pandud kilpnäärme jaoks eraldi nõelu ega saanud ka rohtusid. 

Hiina meditsiin aitaski mind nii palju, et andis kätte õige suuna(toitumisega) ning hiljem leidsin seosed, miks nii on(lima teooria). Kuid ravi võib individuaalselt erineda.

Ma ei taha kõlada nagu tüütu ninatark, aga see kogemus on mulle lähedalt näidanud, kui tähtis on süüa õigeid asju. Et tervislik toitumine ei ole kõigi jaoks üheselt mõistetav! Ja, kui mingid asjad on keelatud, siis on nad KEELATUD, kuna võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid.

Ei usuta, kuid teadlased on tõestanud, et isegi unenägude sisu ja söödud toidu vahel on seos olemas(nt kui süüa enne magamaminekut palju suhkrut ja nisu, on suur tõenäosus, et kimbutama tulevad õudusunenäod).

Või näiteks kasvõi ärevus- ja paanikahood. Ka need on otseses seoses sellega, mida endale suhu pista. Ma ei räägiks, kui....Been there, done that! Ausalt.
Vaja on lihtsalt kannatlikkust. Alles peale paari kuud hakkavad organismis suuremad muutused toimuma(vaikselt paremaks hakkab muidugi kiiremini minema. Oleneb jällegi terviseprobleemi tõsidusest.)
Ahjaaa! Boonuseks on mul ka juuksed hirmsa kiirusega kasvama hakanud(isegi juuksur imestab) ja küüned on ka tugevad(enne murdusid ainuüksi peale vaadates).

Et mitte silmakirjalikult kõlada, siis jah, vahel ma söön neid keelatud asju ka. Saia küll mitte, kuid vahel näiteks kommi või kooki.  Õnneks on mul alati peale seda nii paha olla, et harjumuseks see ei saa.

Minge nüüd uurige välja, mis toidud teil enesetunde heaks teevad. Päriselt heaks! Nii, et jagub energiat ja mõnusat olemist kohe päris päeva lõpuni.

(PS! Kel küsimusi tekkis või midagi arusaamatuks jäi, siis küsige julgesti üle! :)) 

Banaani-kookose pannkoogid

Tegin banaanipannikaid! Jälle :)

Foto: Erakogu

Imehead!!!

Vaja läheb:

banaani(küpseid)
kookoshelbeid
muna
vanillisuhkrut

(Soovi korral võib lisada ka suhkrut/datleid, kardemoni ja/või  kaneeli. Olge loovad! Aga enne maitske taigent, sest banaanid annavad päris arvestatava magususe.)

Ega siin suurt teadust ei olegi. Püreesta banaanid, vahusta munad ja sega kõik kokku mõnusaks massiks. Taigen olgu pigem pisut vedelam kui täitsa paks. Esimesel juhul jäävad nad mõnusalt mahlasemad. Kui lisada liiga palju kookoshelbeid, muutuvad kuivaks ja banaani magus maitse kaob ära. 

Küpsetamisel olla kannatlik ja praadida neid pigem madalamal temperatuuril, muidu kipuvad nad kergelt ära kärssama ja jäävad seest tooreks. 

Kuna neid on päris paras väljakutse ümber pöörata, siis soovitan taigent pannile panna suurema supilusikaga. Ja mul on tunne, et õliga praadimine mängib siinkohal tähtsat rolli, sest ilma kippusid nad liiga panni külge kinni jääma. (Arvan, et neid on võimalik täitsa ka ahjus küpsetada. Kui  keegi proovib, siis andke teada!)

Need mõnusad pannikad on täiesti gluteeni- ja laktoosivabad ja ei sisalda ei pärmi ega suhrkut. 

Võib süüa nii puuviljade, marjade, jogurti, moosi kui ka jäätisega(kel kõht kannatab :)).  Või siis näppudega otse taldrikult. Maitsevad niisama ka hästi!

Head isu ja mõnusaid pühi!

(PS! Banaanipannikad on väga toitvad. Siit saab hunniku süsivesikuid, rasvu, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, folaate ning näpuotsatäie magneesiumi ja A- ja B-vitamiine!)

* Kui ports valmib ühele, siis piisab täitsa ühest banaanist!

B12-vitamiin

Miks meil on B12-vitamiini vaja?:

www.looduskaup.ee

• vähendab riski haigestuda vähki, südamehaigustesse või depressiooni
• parandab unekvaliteeti ja ajutööd
• tugevdab immuunsust
• parandab vereringet
• vajalik närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
• vajalik valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks
• DNA ja RNA toomiseks
• kaltsiumi imendumiseks
• raua funktsioonide parandamiseks organismis
• erütrotsüütide(punaliblede) arenguks

Põhjused, mis võivad olla süüdi B12-vitamiini defitsiidis:

• organismi läbikukkumine oma võimes toota endale vajalikku „sisemist faktorit“ IF (- ensüümilaadne identifitseerimata substants, mida eritatakse maos. Optimaalne PH on 7 ning IF on vastutav B12-vitamiini imendumise eest sooles.)
• liigne kohvi joomine
• liigne alkoholi tarbimine
• suitsetamine
• mao alahappesus
• pankrease funkts.häired
• ühe vitamiini liigtarbimine võib põhjustada häireid teise imendumisel
• vähenenud imendumine sooles (nt parasiithaigused, düsbakterioos..)
• toitumisega seotud häired (nt nälgimine, taimetoitlus, mitte tasakaalustatud toitumine)
• transpordi häired (sisemise faktori vastased antikehad)
• mõned ravimid (nt antibiootikumid, mõned antibeebipillid..)
• töödeldud toitude liigtarbimine (vajalikud vitamiinid puuduvad)
• liigne suhkru tarbimine (tekitab sooltes ebasoodsa mikrofloora)
• kaltsiumi ja raua puudus toidus
• lahtistite kasutamine

Kui inimene toitub tasakaalustatult ja tervislikult, ei tohiks B12-vitamiini defitsiiti tekkida(inimkehas varuks peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, südames, pankreases ja ajus). Kui defitsiit ikkagi tekib, võivad sümptomid ilmneda alles mõne aasta pärast. Selle olulise vitamiini puudus on aga organismile ohtlik, sest kui seda ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärjed olla vaimse arengu halvenemine või isegi halvatus. 

B12-vitamiini defitsiidi sümptomid:

• väsimus
• meeleolumuutused
• nahaprobleemid
• ärritatavus
• mäluprobleemid/mälulüngad
• halb kehalõhn
• nõrkus
• menstruatsioonitsükli häired(kuni ära jäämiseni)

Kust me saame B12-vitamiini?:

• munad
• piimatooted
• kala (nt suitsuräim)
• liha (nt eriti vitamiinirikas on maks!)
• rohelised mahlad (nt nisuorase ja odraorase mahl)
• petersell
• brokoli

Miks peaks aktiivselt sportiv inimene B12-vitamiini võtma?:

Sest nagu öeldud, on see vajalik punaliblede arenguks ning väidetavalt parandab ka sooritust spordialadel, kus vajame head tasakaalu ja koordinatsiooni.  

Mina hakkasin B12-vitamiini(Sama, mis pildil. Tegemist on mõnusa marja maitsega imemistablettidega, mis ei sisalda gluteeni, piimatooteid, pärmi, soja, kunstlikke värv-, maitse- ega säilitusaineid!) tarbima natuke rohkem kui 2 nädalat tagasi. Miks?! Sest:

1)      Ma küll toitun korralikult ja võimalikult tervislikult, kuid teatud mõtted kindlasti mitte piisavalt tasakaalustatult. Menüüst puuduvad täielikult piimatooted(üldiselt ka laktoosivabad) ja kindlasti ei tarbi ma nii palju liha kui peaksin või võiksin(Minu kehalise aktiivsuse juures.).

2)   Ma spordin aktiivselt!

3)      Sooled on liigsest antibiootikumide tarbimisest säru saanud, seega on üks pidev probleem sealse mikroflooraga ning vitamiinide imendumisega. 

4)      Ilmnesid mõned sümptomid, millest nüüdseks olen jagu saanud. (Kadunud on väsimus, nõrkus, unehäired ning muu nipetnäpet.)

Ma ei ole kunagi vitamiinidesse uskunud, kuid praegu tunnen, et mul on neist tõesti kasu olnud.

Kui olete otsustanud manustada B12-vitamiini, on seda soovitatav kasutada koos foolhappe, C-vitamiini, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumiga.

PS! B12-vitamiini tarbimisel tuleb siiski ettevaatlik olla, sest kestva liigse manustamise kõrvalnähuks on allergiline reaktsioon (nt nõgestõbi)!!  Testitav vereanalüüsiga!

(Info on  kogutud internetist ja raamatutest!)

Poolfabrikaat toidud - miks ma neid enam ei taha.

Pean tunnistama, et toitusin aastaid nii nagu pähe tuli või ette juhtus. Suurt tähelepanu ei pööranud, mida või kui palju suhu pistsin. Tegin mõõdukas koguses trenni, kuid jätkasin irisemist mitte kaduvate lisakilode üle (nagu meeste sõnul naistel kombeks viriseda on), sest vaatamata füüsilisele aktiivsusele ei olnud keha nii vormis kui oleks tahtnud. Kirjutasin selle kilpnäärme alatalitluse arvele. Selle tervisehädaga inimesed pidavatki arstide sõnul nõksa „pehmemad“ olema.. (Vale puha!!) 

Ausalt öeldes mind isegi ei huvitanud, mida suhu pistetud ampsud sisaldasid. Pakendite sildid olid pigem illustratsiooniks või tüütuks kohustuseks, mis enne söömist kiirelt ja muretult eemaldada tuli. 

Sildid said minu jaoks tähenduse siis, kui tervislikel põhjustel söömisharjumusi kardinaalselt muutma pidin(jälgin, et ei sisaldaks laktoosi või gluteeni, sest nende ülemäärasel tarbimisel ütleb mu immuunsüsteem üles). Kui palju uusi, võõraid ja mõneti hirmujudinaid tekitavaid keerulisi sõnu. Mingid kummalised keemilised ühendid ja ained. Kunstlikud.. Ja kui palju me neid iga päev endale sisse sööme? Mida nad üldse reaalselt meiega teevad?? Mida nad tähendavad?

Ei, ma ei ole oma tervisliku toitumisega piiride taha läinud ja mulle ei saa diagnoosiks orthorexiat külge pookida. Et jutt silmakirjalikult ei kõlaks, tunnistan, et teen minagi vahel harva „pattu“ ja haaran Selveris külmletist kalapulgad või soojaletist mõned maitsvad pihvid või joon hoopis spordijooki, mis samuti nii ülemäära tervislik ei ole, kuid üldjuhul hoian sirget ning ranget joont tervisliku ja ebatervisliku vahel. 

Põhjus, miks ma üldse poolfabrikaat toitude peale mõtlema hakkasin, oli see, et sattusin lugema üht küsitlust, kus rahva käest uuriti, kas nad on poolt või vastu. Ilmselt ei üllatu keegi fakti üle, et enamus eelistab peale tööd kiirelt poest läbi lipata ning juba sealt valmistoidu kaasa osta. Olgu selleks siis kartulipuder kotlettidega või mõni purgisupp. Tänapäeva kiires ühiskonnas olgu ka toit kiire ja lihtne. 

Kui ümberringi vaadata või inimesi kuulata, silmab siin-seal ülekaalulisi või neid, kes oma kehakaaluga teps mitte rahul ei ole, päris palju. Inimesed on ülesöönud, kuid samal ajal alatoidetud(puudu vajalikest vitamiinidest ja mineraalidest).

Toitutakse liiga ühekülgselt. Olgu põhjuseks siis laiskus, ajapuudus, vähene teadlikkus, nõrk iseloom või kehv majanduslik olukord, mis lihtsalt ei võimalda toidulauda mitmekülgsena hoida. 

(Ei hakka siin pillikeelt lõhki ajama jutuga, et üleüldine toidukvaliteet on halvenenud.) 

Miks nad siis ikkagi on nii ebatervislikud?

Poolfabrikaadid on silmini pungil küllastunud rasvadest, suhkrust, sodiumist, säilitusainetest ja muudest õudustest, mida keel ei paindu väljagi ütlema. Need toidud on täis tühje kaloreid ja süsivesikuid, mis panevad insuliini arutult hüppama, mis omakorda annab kiirendava jalahoobi rasvumise või diabeeti haigestumise suunas.

Märksõna – kolesterool! Apolipoproteiinid on rasva-valgu kompleksid, mis C-vitamiini puudusel kogunevad arterite seintele kahjustatud kohtades. Need toimivad nagu kleepplaastrid läbilaskvale verevoolule. See ei ole muud, kui samm lähemale tõsisele südamehaigusele.

Samuti on uuringutega leitud seos apolipoproteiin E (komponent, mis transpordib kolesterooli) ja Alzheimeri tõve vahel.

Kõik, mida me sööme, mõjutab mitte ainult meie keskkohta või puusi, vaid ka meie aju!

Kel kaalulangetamine käsil, peaks siinkohal tegema mõttepausi ning analüüsima, kui suure osa tema toidulaual moodustavad poolfabrikaadid. Supp tundub ju tervislik!? Kergesti seeditav, sisaldab liha ja köögivilju... aga vaatame nüüd seda silti lähemalt. Isegi, kui purgist on välja jäetud hullemad E- ja säilitusained, sisaldab see supp kohe päris kindlasti liiga palju suhkrut ning mõnd muud keerulist sõna, millest me silmadega hoolimatult üle libiseme.

Raske tunne ja „mõnus“ väsimus peale söömist ei ole õige täiskõhu tunne. Need on esimesed sammud seede-, maksa-, südameprobleemide, diabeedi, vähktõve, rasvumise, allergiate, kõrge kolesterooli ja muude tervisehädade suunas. 

Kindlasti on hulgim neid raudseid härgi, keda keemia ei murra, kuid kahjuks jääb neid aina vähemaks ning tõsiste tervisehädadega inimeste arv muudkui kasvab. Rasvumine ei ole enam töönarkomaanidest täiskasvanute probleem, kes nälja kustutamiseks käe piruka järele sirutavad, et siis palehigis edasi töötada. Järjest nooremad lapsed seisavad silmitsi kaaluprobleemidega, mis läbi tiinekaea kuni täiskasvanuks saamiseni neid jälitama jäävad. Ja kaalutõus ei ole siin veel kõige suurem probleem.. See on mugav stardipakk eespool nimetatud tõsistele haigustele.

Jumala tõsi, et kõhulihaste treenimine algab köögist, mitte jõusaalist! 

Tean, et need keerulised sõnad ja keemilised ühendid pakenditel jäävad meist nii paganama kaugele ja võõraks, sest niikaua kui millegi üle kurta ei saa, see lihtsalt ei huvita meid. Õpime üldjuhul vaid siis, kui meid kättpidi isiklikult mõne ebameeldiva terviseprobleemiga tutvustatakse, kuid siis on juba natuke hilja..

Aga eks igaüks teab lõppkokkuvõttes ikkagi ise kõige paremini, kuidas ja millega ta oma masinavärki töös soovib hoida, kuid mina enam nii naljalt kõike suhu ei pista.
Kaal? - korras. Tervis? - kõvasti parem kui enne! Verenäidud on head ja haigusedki käivad suurema kaarega mööda kui varem. Enesetunne? - suurepärane!!
Muideks! Ka näiteks koormusest taastumine toimub kiiremini, kui olen toitunud korralikult ning "tühjad kalorid" ja raskesti seeditava toidu taldrikult välja jätnud!! Ja peale raskemaid trenne(jõud või aeroobne) ei ole lihased nii meeletult väsinud või valusad.

Kes meeleheitlikult kaalu soovivad langetada(kuid see ei taha langeda) või mõnest tervisehädast lahti saada, siis siin on koht mõtlemiseks - kas me elame selleks, et süüa või sööme selleks, et elada? 

Mis on poolfabrikaat-toidud? Üldiselt on nad töödeldud toidud, mis on kõrge suhkru, soola, küllastunud rasvade ning muu ebatervisliku sisaldusega. Nt kiirtoidud, sooja-leti toidud, pakendatud toidud, purgisupid, snäkid, limonaadid, kommid jne.