Smuuuuutid

Olen SUUUUUR smuutide fänn! :) Kunagi varem sai neid alati maitsestamata jogurti baasil tehtud, aga peale piimatoodete menüüst eemaldamist kadusid ka smuutid. Nüüd võtsin kätte smuutide raamatu ning sain palju häid ning väga maitsvaid ideid! Siin on neist kaks.

(Fotod: Erakogu)

Maasika-banaani-õuna smuuti

1 banaan
1 õun (kooritud!)
umbes 1 klaas maasikaid
1 väiksem klaas vanilje-sojapiima
1 klaas õunamahla

Koguseid võib vabalt enda maitsele ja soovile reguleerida. Kes soovib tummisemat, kes vedelamat jooki. Sojapiimaga ei tasu väga liialdada, sest kui ei ole maitsega harjunud, võib see maitsemeele jaoks ebameeldivalt domineerima hakata. Muidu annab see mõnusa vaniljese meki :)

Õuna-banaani-spinati (energiast pakatav) smuuti

50g spinatit
2 banaani
2 õuna (kooritud!)
klaas vanilje-sojapiima
klaas õunamahla

Kogused valige jälle vastavalt joojatele. Sellest kogusest jätkub kolmele umbes keskmise klaasitäie jagu.

Ärge spinatist ennast ehmatada laske, joogi sees pole maitset tundagi, aga annab ühe kõva rauapuraka ja joogile kifti rohelise värvi.

PS! Spinatit ei soovitata rohkem kui 2x nädalas süüa!

Poriplekid+heledad riided

Kui ma üleeile oma valget ja väga porist uisujakki küürisin, siis mõtlesin vihaga, et see on VIIMANE kord, kui ma endale mingi heledates toonides riideeseme soetan. Samas, üleni musta nagu ka ei tahaks, sest suurem osa spordigarderoobist on niigi süngetes toonides. Ja kui aus olla, siis tegelikult ei olnud ka väga valida ning kui see määrdumise osa kõrvale jätta, siis üldine LOOK on konkreetsel jakil sigaäge! Ikkagi SINI-MUST-VALGE!!! :) (Jah, eestlane olla on uhke ja hää! Kellele ei meeldi, siis lennuväljad on avatud..)

Ma olen päris kindel, et ma ei ole ainus heledate spordiriiete omaja ning veel vähem ainus, kes on poriplekkidega hädas. Tõsine trennihull ei vali ju treeningpäeva ilma järgi, vaid treenib igal pool ja iga ilmaga. Võimalusel valime porise ilma jaoks vähem edevamad riided, kuid kui tegemist "klubidressi" või muude tiimi-riietega ning pori ründab halastamatult näiteks võistlustel, siis..

1) Kui vähegi võimalik, siis ära lase poril ära kuivada. Kui sellist võimalust pole, siis enne riiete pessu viskamist võiks riided porist puhtaks kloppida või lausa tolmuimejaga tõmmata.
2) Ära kunagi pane poriseid riideid kuuma või sooja veega likku, sest soe/kuum aitab poril ennast sügavamale riidekiudude sisse süüa! Nii, et loosi läheb AINULT külm vesi.
3) Hästi aitavad pori riidest välja tuua hapnikku sisaldavad pesuvahendid, kuid siinkohal peab uurima, kas konkreetne spordiriie seda kannatab ning kui kangal veel teisi värve, et värvid ei kannataks. Mina panin seda ainult valgele osale.
4) Üks väga hea vahend igasuguste plekkide eemaldamiseks(ka õliste) on nõudepesuvahend Fairy. Sellest võikski alustada. Lihtsalt teha plekid paksult fairyga kokku, lasta seista, seejärel harjaga hõõruda(hari võiks olla pehmem, kasvõi näiteks vana hambahari. Peaasi, et kangast omavahel kokku ei hõõru.) ning kui plekid ikka välja ei tule, siis panna tundideks või ööpäevaks uuesti külma vette likku.
5) Nüüd võimalusel 30kraadine masinpesu ja peaks puhas olema. Kui ei, siis korda protseduuri.

Mina tegin algul valesti ja panin oma jaki leigesse vette. Muidugi 100% lumivalge ta pole, vähemalt eredas valguses tundub õrnalt kirju, aga neid kõiki nippe kasutades ja korrates, on lõpptulemus üsnagi rahuldav.

Ja kes tahab oma valgeid nahast/kunstnahast jalanõusid uuesti väga puhtaks saada, siis otsige välja oma vana hambahari ning võtke appi hambapasta ja voilaaa - nagu uued! :))

41. Tartu maraton - 31km

(Fotod: Erakogu)

Nüüd on see siis seljataga - minu esimene Tartu maratoni suusapidu ja 31km klassikasõitu. Emotsioonid - üdini positiivsed :)

Ärkasin hommikul kell 6, et välja lasta oma õigusi ja vabadusi nõudev kass ning hakata vaikselt sättima ja asju pakkima. Ees ootas pikk autosõit Otepääle. Pea tuikas. Kohe päris rõvedalt tuikas ja söögiisu oli ümmargune null. Kuidagi pigistasin endale sisse banaani ja paar peavalutabletti. Sõit võis alata. Jumal tänatud, et ise roolima ei pidanud(SUUUURED tänud siinkohal isale!). Mõned tunnid hiljem valutas pea natuke rohkem kui hommikul. Selge, migreen oskas valida ka õige päeva, millal pähe ronida. Võtsin kotist järgmise tableti, millega tuldpurskav lohe peas vaigistada. Selline see migreeniku elu on. Õnneks seekord tegin õige valiku ning peavalu hakkas vaikselt taanduma. Hullem oli see, et söögiisu oli endiselt null. Kuna oli selge, et ühe banaani pealt ma seda sõitu ära ei sõida, sõin vägisi ühe Snickersi. Ei ole minu igapäevamenüüs just lubatud pala, aga enne suuremat pingutust võin siiski manustada. Lisaks sõin veel ühe banaani, viilu rukkileiba ja jõin mahla. Sellega minu ettevalmistus piirdus. Lihtsalt ei läinud mitte miski alla. Panin lootused geelile.

Kui sihtpunkti jõudes autost välja astusin, tõmbas külm tuul seest õõnsaks. Tee peal oli küll aru saada, et kohati puhub päris korralikult, kuid väljas olla oli hoopis teine tera. Mõtlesin, et arvestama peab tuulekülmaga ja toppisin ennast korralikult riidesse. Paar kilomeetrit hiljem selgus, et ühe kihi pesu oleks võinud vabalt kotti jätta..

Stardis seistes tegin käteringe, sest näpud külmetasid. Muidu oli igati chill. Start anti nii märkamatult, et magasin hetke maha. Sellest muidugi suurt lugu polnud, sest sain starti paigal seistes nautida veel tublid 6 minutit või rohkemgi. Esimese kilomeetri läbimisele kulus üle 14 minuti. Edasi läks olukord pisut paremaks, kuid mitte oluliselt. Kui laskumistel ja tasasel pinnal oli minek juba päris hea, siis tõusudel tekkisid tropid ja seismine.

Rajaprofiil meeldis mulle väga. Tõusud ei olnud tapvad ja laskumised olid parajad. Muidugi algul tahtis aju jälle mõtlemise ära halvata ning andis kerele käsklusi ennast pikali visata, kuid sain iseendast võitu ning ei kukkunud kordagi. Vabandan kõigi ees, kellele sahatades ette jäin või, kes mind imelikuks pidasid, kui laskumisel rajast välja astusin, kuid kui te saaksite tunda minu tundeid sel hetkel, kui laskuma pean, siis mõistaksite mind ilmselt paremini.

(Sättisin küll numbrit nii ja naapidi, aga ikka tõmbas purjena kummi. Ilmselt uhkusest TM'i stardis seista :))

Pulsivööd mul peal ei olnud, kuid enesetunde järgi oli tempo õigesti valitud. Hing ei rippunud paelaga kaelas ja süda ei tahtnud rinnust välja taguda. Koguaeg tundsin, et energiat jagub ja kui hakkas silme-eest pisut häguseks minema või mõte hajuma, tajusin ära, et nüüd on õige aeg geeli võtta ning siis edasi põrutada. Joogipunktides ma ei peatunud, tarbisin enda kraami.

Sõit oli fun! Mis siis, et ilm oli pisut pöörane ja rada kohati päris väsinud või lausa olematu. Suurema osa ajast oli tuul soodsas suunas või liikusin ma liiga aeglaselt, et halba tajuda. Ausalt öeldes pole vahet. Suusk oli lihtsalt suurepärane! Libises nagu pöörane!!! Pidas küll ehk pisut halvemini(just tõusudel), aga ei julge viriseda ja kirjutan selle enda kehva tehnika arvele. Suuuuured tänud A&T Spordile ja Lauri Koortile! :) Järgmisel aastal on nii heade suuskade peal ehk ka palju paremas vormis sõitja.

Kuigi olin juba stardis leppinud tõsiasjaga, et 3h'ga ma sellel aastal ei piirdu, oli peale 1,5h see täiesti kindel. Olin eelnevalt ikka liialt optimistlik ja ei arvestanud sellega kui tagant ma alustan jne. Aga kummalisel kombel ma ei olegi pettunud. Kuigi energiat mul jagus ja finišeerusin ma tundega, et nüüd võiks veel miskit põnevat teha, olid lihased väsinud ja õlg valutas. Lihasvastupidavusest jääb puudu. Ilmselgelt ei ole keha harjunud selliste liigutustega nagu klassikasõit nõuab ning seda ei olnud kuskilt arvelt juurde võtta. Tee siis selle üleliigse energiaga, mis sa tahad.

Olen rahul, et registreerusin, õnnelik, et läbisin ja tore, et varustus terveks jäi(neid murdunud keppe ja suuski seal ikka jagus). Järgmisel aastal uuesti?! Hell yeah :)) Veel ei oska öelda, kas pikale või lühikesele, kõik oleneb, kui pikk saab olema ettevalmistus jne, kuid seda kõike korrata tahan kindlasti!

Kõik, kes te olete mõelnud sellest üritusest osa võtta, aga kahtlete, siis ärge kahelge, vaid tehke ära! See mass pole üldse nii hirmuäratav ja inimesed on üldjoontes palju sõbralikumad, viisakamad ja heasoovlikumad kui igapäevaselt spordirajal. Laskumised on lühikesel distantsil kõigile jõukohased ning kui tekib tunne, et ikka ei ole, võib suusad jalast võtta ja alla marssida. Nägin päris mitut niimoodi tegemas. Lõppkokkuvõttes on see lihtsalt üks suur suusapidu, mitte mõisa peale võistlus ja eesmärk on koguda hunnik suurepäraseid emotsioone. Lisaks kõigele saate medali, šokolaadi, rinnamärgi ja nakkushaiguse seda kõike korrata. Nii, et järgmisel aastal siis rajal näeme jah?! Diil!

Ahjaa, mingeid magusaid jooke ma ei taha nüüd järgnevatel päevadel ilmselt tarbida. Tänagi on veel geelist ja spordijoogist paras liimimaitse suus. Järgmine kord läheb loosi kas mõru greibimahl või puhas joogivesi. Päris mitmel korral tekkis seal põldude vahel rühkides tunne, et tahaks näoli lumme visata ja seda siis kahe käega süüa. Oeh, vesi on NIIII hea!

Täna on täitsa talutav olla. Õlg küll pisut valutab ja teine on ka pisut hell, aga võiks palju hullem olla. Lihased on minimaalselt kanged ja liikuda saan kenasti. Õhtul teen väikse sörgi või miski liigutamise peale, et homme päris Buratiino ei oleks.

Minu esimene TM 31km: Kokku: Natuke üle 31km ja 3h 16min 12sek.

Tatrajahust pannkoogid

Inimene on see, mida ta sööb, right?! Selle põhjal võin järelduse teha, et väga magus ma olla ei saa, sest minu toidulaualt puudub suhkur ning koos suhkruga oder, kaer, nisu ja piimatooted(va laktoosivabad). Miks? Sest need teevad mind haigeks. Peale seda, kui targemate soovitusel nendest loobusin, ei ole ma enam igas kuus 3-4x haige, kaotasin kehakaalust -12kg ilma dieeti pidamata või hirmsat trenni tegemata ning enesetunne on 10 korda parem kui enne!

Internetis ringi surfamisega on aga nii, et see on natuke nagu kosmos, kus on hästi palju igasuguseid olulisi taevakehasid ja ehk leidub elugi, kuid meie silm nendeni ei ulatu. Kas veel või mitte kunagi, seda ei tea, aga oluline informatsioon jääb suure ruumi tõttu leidmata.

Sellise toidutalumatusega inimesi(nagu mina) on piisavalt ning retseptegi on piisavalt. Kahjuks leidub rohkem infot välismaa saitidelt ning toidud sisaldavad koostisosi, mis pole meil kättesaadavad :( Seega tuleb pea tööle panna ning ise midagi head leiutada.

Tatrajahu pannkoogid ei ole küll minu leiutis, kuid äkki satub siia lugema keegi, kes on mõelnud neid teha, kuid ei ole julgenud ühel või teisel põhjusel katsetada.

Ütlen kohe ära, et tatart ma ei armasta. Ainuüksi lõhn ajab südame pahaks(piinlik kohe tunnistada). Seepärast olin ka tatrapannkookide suhtes küllaltki skeptiline. Pidin pettuma ja kaugeltki mitte ebameeldivalt!! Kuigi mõned kirjutavad, et tatral on spetsiifiline maitse, siis tatravihkajana armastan küpsetistes kasutada pigem tatrajahu kui rukkijahu.

Tatrajahu saab ökopoest või tasub küsida suurematest kaubanduskeskustest, kes müüvad ökotooteid.

Ma ei oska teile täpseid koguseid kirja panna, sest kõik oleneb kui palju sööjaid on, aga räägin koostisosadest ja taignast :)

Tatrajahu pannkookidesse käib muna, tatrajahu, laktoosivaba piim, vaniljesuhkur ja mesi. Soovitatav on mesi enne vedelamaks sulatada(kui on suhkrustunud). Kas siis veeanumas, natukene sooja vett peale kallates või mikrouunis(valik on teie). Viimasel ajal küpsetades olen avastanud, et taigna konsistents olgu pigem paksem kui vedelam. Niimoodi saab taigent pannile tõstes koogi kulbiga laiemaks "joonistada" ning kook tuleb mõnusalt küpsem ja ei lagune nii ära. Õigemini ei lagunegi, jääb nagu tavaline pannkook(nad on natukene kangema olemusega kui nisujahupannkoogid, kuid maitset see ei riku!).

Nende pannkookide suur pluss on see, et nendest ei teki raskustunnet kõhtu :)

Maitsvad on nad nii soolase kui ka magusa täidisega.

Need maitsvad pannkoogid on täiesti gluteeni- ja laktoosivabad ning sobivad nii neile, kellel on toidutalumatus, kui ka neile, kes soovivad kaalu langetada(sest nad on kergesti seeditavad!).

Head isu!

(Pildid: Erakogu)

Harjutused, mis päästsid mind valust

Kuna eelmises postituses juba pilatesest juttu tuli, on vist sobivaim aeg kirjutada ka nendest harjutustest, mida ma ise teen ja millest mul VÄGA palju kasu on olnud.

Minu pilatese kava koosneb põhiliselt 5st harjutusest. Vahel teen ka muid harjutusi, et väike vaheldus oleks, kuid kui on soov või vajadus oma korsetilihased tugevaks saada, siis piisab täiesti nendest(minu suurepärase taastusraviarsti sõnad). Esiteks on nad suhteliselt lollikindlad. Mõtlen selle all seda, et kuna 4 neist on oma olemuselt ülesehitatud staatilise kehahoiu peale, ei saa endale neid harjutusi tehes liiga teha. Teiseks on nad võrreldes ülejäänud pilatese harjutustega küllaltki lihtsad ning algajale igati sobivad! Ja lihtsalt alustamine on oluline nii keha ettevalmistamiseks kui ka selleks, et kohe alguses vastikustunnet ei tekiks! :)

1) Kõhuplank

(Pildid: Erakogu)

Kui alles harjutuste tegemisega alustada, oleks hea teha neid peegli ees või, et keegi jälgib kehahoiakut. Kui ei ole peeglit või kedagi, kes silma peal hoiaks, võib võtta täis veepudeli ning panna selle alaseljale. Kui pudel kummalegi poole ei kuku, on keha otse(tihti kipub nõrgem kehapool allapoole vajuma). Pudeli kasutamisel on see miinus, et kui võtta sisse kõhuplangu asend, siis alaselg ei tohi nõgusaks jääda(seega pudel võib sealt kergelt minema veereda). Piltlikult öeldes tuleb sügavalt välja hingates oma kõhulihased vastu seljalihaseid tõmmata ning alaselg võimalikult sirgeks sättida. Omast kogemusest võin öelda, et kui korsetilihased on nõrgad, on alguses raske keha kontrollida. Seepärast tuleb otsida enda jaoks sobivaim viis, kuidas keha harjutuse alguses paika saada. Mina viisingi ennast niimoodi asendisse, et kõigepealt sättisin peegli ees selja sirgu ja alles siis panin jalad paika. Nii on lihtsam ka harjutuse vältel keha uuesti paika sättida, kui alaselg hakkab vastu maad vajuma.

Kui seljal lasta nõgusaks vajuda võib niimoodi endale liiga teha või on harjutuse kasutegur null.

Kui oled algaja, võiks alustada 5x ja 10sekundist asendis hoidmisest korraga. Kui jõuad rohkem, siis tee rohkem, kuid tähtis on endale alguses mitte liiga teha.

Harjutus treenib nii kõhu- kui ka seljalihaseid ja oma kerge osa saab ka triitseps ja biitseps.

2 ja 3) Sild 1 ja 2

Sellel pildil on kahe harjutuse kombinatsioon. Alustada võiks nii, et mõlemad jalad on maas ning seejärel tõstad oma puusad kõrgele üles. Jälle välja hingates pingutad lihaseid. Selle harjutuse juures on oluline, et ei laseks turjal ega kaelalihastel krampi minna. Kui tuharalihased, vaagnapõhjalihased ja alaseljalihased on nõrgad, hakatakse muude lihastega nende tööd kompenseerima ja tekib kiirelt pinge nii turja kui kaela. Seepärast tuleb olla hästi ettevaatlik ning tunnetada täpselt oma piire, kus vajalikud lihased enam ei jaksa ning tööle hakkab turi ja kael. Kui kuidagi ei saa, siis võib alguses kaela alla väikse toe panna. See ka aitab.

Teine harjutus on analoogne, kuid üks jalg tõstetakse õhku(nagu pildil näha) ning seejärel puusad üles. Minu soovitus oleks seda harjutust proovida alles peale seda, kui lihtsamat varianti on harjutatud 2-4 nädalat.

Korduste arv võiks olla jälle 5x ja 10sekundit.

Nendest harjutustest on kasu tuharalihastele, vaagnapõhjalihastele ja ka alaseljalihastele, mis aitavad toetada puusaliigeseid, vaagent ning lülisammast.

(Harjutust korrata mõlema jalaga!)

4) Küljeplank

Küljeplank treenib küljelihaseid. Seda harjutust võib teha nii sirge käe peal, kui ka käsivarrele toetades. Kuidas kellelegi paremini sobib. Mina eelistan teist varianti, sest kunagise randmevigastuse tõttu ei saa ma pikalt randmele toetada.

Kuna alguses on seda harjutust päris keeruline teha, sest tasakaal kipub vigurdama, võib kuklataga oleva käe enda ette maha panna ja sellega pisut toetada.

Korduste arv jälle 5x ja 5-10 sekundit.

(Harjutust teha mõlemale küljele!)

5) Ujumine

Selle harjutuse võtsin pisut hiljem oma kavva kui teised. Kuna olen tihti hädas pinges kaelaga(sest lülisambas on turja peal jõnks sees) otsustasin, et kui on võimalik alaselja lülisamba jõnks välja treenida, on võimalik sama teha ka ülemisega. Konsulteerisin oma taastusraviarstiga ja tema soovitus oli selline: Viskad ennast kõhuli maha, viid käed enda ette, tõstad rindkere maast lahti ning hakkad tegema ujumisliigutusi. Võib kätega sibada üles-alla, aga mina teen seda harjutust tavaliselt nii, et jalad jäävad maha, rindkere maast lahti ja toon käed eest kõrvale ja tagasi ette.

Edasijõudnud võivad sooritada sama harjutust ka raskustega. Näiteks kui ei ole kodus hantleid, võib võtta 0,5-1l pudelid, need vett täis panna ning nendega teha.

Sama harjutust teevad ka suusatajad, sest see annab mõnusa koormuse nii kätele, trapetsile(ülemine, keskmine ja alumine), seljalailihasele, nimmeruutlihasele, õlalihastele jne. Ühesõnaga koormust saab kogu ülakeha.

Kui teha ilma raskusteta, siis võiks alustada 5x 10tk, kui raskustega, siis viia seeriate arv 3 peale.

Minule soovitas taastusraviarst alguses jätte iga seeria vahele 30sek-1min puhkust.

Nagu eespool mainisin, soovitan alustada vaikselt. Tähtis ei ole kellestki rohkem teha, kiirelt rapsida või üle halva enesetunde punnitada. Koormuse annab ka 20min harjutamist päevas.

Kui palju nädalas teha, sõltub teist endist. Minul soovitati alguses teha iga päev, kuid kui koormused kasvasid ja hullemast valust jagu sain, jätsin treeningute arvu 4x peale nädalas. Pilatese treenerid ütlevad, et sellest täiesti piisab ja rohkem polegi vaja. Arstid ütlevad jälle, et kui on häda majas, tuleks iga päev teha kergelt harjutused läbi, et lihased toonuses püsiks.

Kindlasti postitan siia veel erinevaid pilatese harjutusi ja räägin pikemalt ka venitusharjutustest, millest on kasu just alaselja- ja puusaprobleemide korral(aitavad leevendada valu ja pingeid).

MEELESPEA!

1) Kui tahad koormust tõsta, siis alguses tõsta seeriate, mitte korduste või sekundite arvu!

2) Pilatese harjutuste tegemisel on hingamine VÄGA tähtis. Teadjamad räägivad, et hingamisest võiks eraldi raamatu kirjutada, kuid algajatele soovitatakse alati väljahingamisel lihaseid pingutada. Ära hoia harjutuste tegemisel hinge kinni, muidu ei saa lihased hapnikku ja energia, mis peaks liikuma hakkama, seiskub!

3) Kuula ja tunneta tähelepanelikult oma keha, sest pilatese puhul ei kehti reegel "Mida rohkem, seda uhkem!"

4) Ära lase valedel lihastel parasjagu treenitavate lihaste tööd kompenseerida. Tee parem alguses vähem, aga õigesti, sest tähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet!

5) Tulemusi ära oota paari päevaga. Selja "lõhkumiseks" on kulunud aastaid, miks peaks parandustöödega kiiremini minema? Kannatlikkus ja järjekindlus on võtmesõnaks!

Tervis 12

Kuna praegu on kole haigustelaine, siis mõtlesin, et teen oma efektiivsete ravimite/ravivõtete top 12. Mõned on profülaktikaks, mõned raviks, aga kirja lähevad ainult need, mis on mind reaalselt aidanud. Mine tea, äkki aitavad teid ka :)

1) Citrosept - Kunagi oli ta eriti rämeda maitsega õline vedelik purgis, millesse oli mul null usku, aga nüüd rohkem uurides, olen aru saanud tema kasulikest mõjudest. Selleks, et rääkida asjast, pean alustama pisut kaugemalt. Paljud(ok, oleme ausad, enamus) inimesed armastavad mõnusalt magusaid nisutooteid, pastat ning piimatooteid. Kuna esimesed sisaldavad gluteeni ja viimased ei sobi lihtsalt väga paljudele, tekib nende nõrgukeste soolte seintele limakiht. Lima on paha. Miks? Sest kui batsill tungib inimese organismi, siis peaks ta saama kinnituda soole seinte külge, et organism ta ära tunneks ja saaks kohe lahingut alustada. Kui see võimalus puudub, rändavad batsillipoisid hingamisteedesse ning siis on juba võidelda hilja. Algab haigus ning ravimine. Seega Citrosept on haiguste ennetamiseks. Puhastab organismi liigsest jamast. Juua võib teda apelsini- või greibimahlaga. Ainult, et kes tarvitavad retseptiravimeid, uurige oma ravimiinfot, kas tohite kasutatavate ravimitega greipi süüa või greibimahla juua. Osade ravimite puhul on see vastunäidustatud!

2) Ingveri-sidrunitee meega - Valad tassi kuuma vett täis, võtad 1tl täie riivitud ingverit, lõikad sekka mitu viilu sidrunit ning paned maitse järgi mett. Algul võib ingveritee pisut liiga vürtsikas tunduda, kuid mina olen õppinud teda hindama ja armastama. Palaviku puhul ei tasu teda väga lahmida(Selleks puhuks on pärnaõietee või vaarikavarretee), aga kui tunnete, et olete trennis külma saanud, on see üks parimaid ja kiiremaid viise, kuidas seest soojaks lüüa!

3) Gripp-Heel homöopaatilised tabletid - Võite nüüd nina kirtsutada ja mõelda, et mida teeb üks valge laetud jublakas, aga mina ütlen, et teeb! Kui õigel hetkel jaole saad, siis päästab see jublakas sind 7 päevast nohust ja muust jamast. Soovitavad isegi apteekrid, kes pole ravimifirmade poolt ära ostetud ning kes ei ürita sulle pähe määrida Coldrexi või Sudafedi. Mina olen need kaks igal juhul täiesti ära unustanud, sest on olnud paar juhust, kus tänu sellele keemiale lõpetas minu keha haiguse vastu võitlemise. Need võivad ju luua hetkeks sellise petliku tunde nagu oleksid terveks saanud, kuid tegelikult varjavad nad hoopis sümptomeid.

4) Astelpaju saialille kurkupritsitav õli - Pole eriline kurkupritsitavate asjade fänn, eriti kui nad maitsevad rõvedalt, aga see on täitsa talutav. Vähemalt on ta efektiivne. Kui taruvaik võib kasu asemel pigem kahju teha(oma vänge toime tõttu), on see õline ollus valutava kurgu jaoks nagu pehme pai. Võib öelda, et kui kurgus valusalt kraabib, siis peale pritsimist on mõneks ajaks rahu majas!

5) Islamint - Nendest isla asjandustest kõige parem. Mõikab hästi ja toime kestab samuti kauem kui teistel. Samuti on tal teistest tugevam bakterivastane toime. Kui kurk valutab või punane, siis proovige islaminti kah!

6) Soolvesi küüslauguga - Puhas maagia, mis päästis mind aastate eest adenoidide opist. Vedelik peaks olema täpselt nii küüslaugune, et tunned ninas kerget actionit, aga põleda ei tohi. Tilgutada 6-8x päevas. Teeb nina lahti ja hävitab batsille.

7) Musta rõika mahl - Aitab hästi köha puhul. Mustrõigas riivida ja pigistada paari supilusikatäie jagu mahla. Selline kogus võtta 3x päevas. Tuleb ettevaatlik olla, et maole ei hakkaks. Selleks süüa midagi ette(näiteks leivaviil) ja juua vett peale. Pidavat sapikivide puhul kah aitama, aga sellega kogemust pole. Sisaldab palju kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, rauda ja vitamiin C'd.

8) Kummel ja kortsleht - Enamasti kui põiepõletik kimbutab, soovitavad nii arstid kui apteekrid võtta jõhvikaekstraktiga tablette või juua jõhvikamahla, kaseleheteed või muid põieteid. Kahjuks jätavad nad midagi rääkimata. Jah, jõhvikas on küll tugeva puhastava toimega ning muudab uriini happeliseks, mis aitab baktereid tappa, kuid ainult ühtesid baktereid. Teistele, mis hoopis enamasti inimesi põiepõletiku näol kimbutavad, on happeline keskkond mõnusaks koduks. Niisiis, kui olete võtnud juba juppaega jõhvikaekstraktiga tablette või ravinud ennast eelpool nimetatud teedega, aga tulemus null, proovige kummelit, kortslehte ning võimalusel ka arbuusi. Need kolm muudavad uriini aluseliseks ning olukorra põies rahulikumaks.

Vahel on nii, et põiepõletik ise hakkab juba taanduma, aga jõhvikad on põies olukorra nii happeliseks muutnud, et põletavat tunnet tekitab hoopis ülihappeline keskkond, mitte põletik!

9) Salvei+äädikas+mesi - Veel üks kombo, mis aitab ägeda mandlipõletiku või kurguvalu puhul. Soovitan salveiteed keeta nõrgal tulel sellistes kogustes nagu paki peal kirjas(1 tassi tee tegemiseks). Kui tee valmis, tuleks lisada 1spl täis äädikat ja 2spl täit mett. Sega hoolega läbi. Kuristama peaks sellega nii, et vedelik oleks võimalikult soe. Mitte kõrvetavalt tuline, aga kuristamiseks talutav. (Eesmärk ei ole endale kahju juurde tekitada!) Soe peab ta olema just sel põhjusel, et baktereid hävitada! Ise katsetasin, kui põdesin viimati mingit kurgujama ja peab tunnistama, et sel hetkel oli ainuke, mis aitas.

10) Greip - Minu jaoks täielik võlu puuvili! Aga tuletan meelde, et kontrollige oma ravimiinfolehti, osade rohtudega ei soovitata greipi koos süüa. Kuna greip on samuti aluseline(Kuigi viimases Kodutohtris üritati selgeks teha, et nii sidrun kui ka greip on happelised.. Andke andeks, aga isegi internet on täis infot, et nii see ei ole!), siis soovitatakse teda näiteks süüa(või mahla juua) maohaavade puhul või kõrvetiste leevendamiseks. Mina olen katsetanud, tuttavad on katsetanud, perekonnaliikmed on katsetanud - toimib! Kui julgete, katsetage ka! Lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele ja soolikate puhastamisele, aktiveerib see imevili veel maksa tööd.

Greip sisaldab palju C-vitamiini, orgaanilist hapet, mis toimib antioksüdeerijana ning aitab kehal rohkem toidust omastada rauda, foolhapet, kaltsiumi ja antioksüdante.

Greibis on kaks korda nii palju kiudaineid ja pektiini kui õuntes ja banaanis, sisaldades lisaks veel foolhapet, mis on vajalik naharakkude uuendamiseks aidates nahal vähendada vananemise märke.

11) Green oil - Green Oil kapsel koosneb omavahel hästi tasakaalustatud oomega-3, -6 ja -9 rasvhapete segust, mis on saadud külmpressimise teel linaseemne, rapsiseemne ja kuldkepiseemne õlist. Mina söön neid kapsleid sügis-talvisel perioodil, kui liigesed kipuvad liialt raksuma. Aitab? Aitab! Ja mulle meeldib, et neid võttes ei hakka ülejäänud päeva jooksul vastikut kala maitset üles ajama. Täpsemat infot lugege SIIT!

12) Corsodyl - Kellel on selline ebameeldiv probleem, et lööb suu ville täis(kurgulakke ja igemetele) või tekivad väga valusad põletikulised laigud, sellele on just see suuvesi lahenduseks. Kui selle nimega suuvett pole saada, küsige apteegist analoogi. Neil on kindlasti teise firma suuvett, mis sisaldab samu aineid ning on sama toimega. Aitab ka neid, kellel tarkusehambad läbi igeme pressivad (koostöös Kamistadiga). 5+ toode!

Järjestus ei ole kindlasti mitte paremusjärjestus, pigem nii nagu meelde tuli.

Mis nippe teie kasutate, et terve püsida?

Koormustest

Iga endast lugupidav tervisesportlane peaks leidma aastas korra aega ja ressurssi, et külastada koormustesti tegemise eesmärgil spordiarsti. Võime ju arvata küll, et treenime mõistlikult ja endale liiga ei tee, kuid enda sisse ei näe. Süda on meid edasivedav mootor ja teda tuleb hoida kui kullatükki!

Endal on nüüd mõned head aastad viimasest testist vahele jäänud, aga kui sporti täiel rinnal teha ei saa, siis mis sa ennast ikka testid. Pole koormust, pole sellest tingitud hädasid!

Sel aastal oli kindlalt plaanis koormustestil ära käia. Ootamatu tervisevimpka tõmbas kevadesse plaanitud testi jaanuarisse. Mõtlesin, et hea küll. Ehk ongi parem, kui saab enda saiavormi just praegu ära testida ning uue hooga puhtalt lehelt alustada koos asjatundja tarkade soovitustega.

Helistasin Tallinna VOmaxisse ning sain juba ülejärgmiseks päevaks koormustestile aja. (Kes plaanivad minna, siis on nad Regati pst'lt kolinud Narva mnt'le!) Vastu võttis mind dr Valeri Kovaljov. Peab tunnistama, et suhtumine oli sõbralikum kui Tondil asuvas Sportmed tervisekeskuses. Kuulas rahulikult ära minu mured ja rõõmud ning siis hakkas pihta mõõtmine, kaalumine ja kõik muu.

Vanus: 26a
Pikkus: 173cm
Kaal: 61kg (Võtan seda kui täiskõhuga ning keset päeva kaalutud kaalu, sest muidu jäävad numbrid sinna 59-60 kanti.)
KMI: 20,5 (KMI norm 19-24)
Rasvaprotsent: 25% (Vot see number kurvastas mind tõeliselt, sest siiralt uskusin, et aparaat näitab madalamat protsenti.)
Spiromeetria: Kopsumaht 124% eeldatavast (5,10l). Max ventilatsioon - keskmine.

Enne kui asusin jooksulindile "suusatesti" nime kandvat koormustesti tegema, sain endale külge peotäie juhtmeid ning pähe hirmsa maski(et mõõta hapnikutarbimist). Leppisime kokku käemärkides, kuidas enda enesetundest märku annan ning kontrollküsimustele vastan.

Lint hakkas jala all liikuma 4,5km/h. Mõtlesin ennast rahulikuks ning üritasin ebamugavat maski näos ära unustada(kerge see ei olnud). Sammusin 3minutit samas rütmis, kuni 0,5km/h kiirust juurde lisati(ja seda iga 3min järel). Alguses arvasin, et mis see niimoodi siis 24min ära ei ole lonkida, kuid koos kiirusega tõsteti ka kaldenurka ning see sundis mind asjaolusid ümber hindama.

24st minutist suutsin ma ära lonkida 20 ning seda ainult ülesmäge. Lõpuks tundsin, et enam ei jaksa. Jalad oleksid veel ehk vedanud, kuid õhk lõppes otsa. Oma rolli mängis selles ka mask, millesse hingamine oli suu seestpoolt tuhkkuivaks muutnud. Lõpetasime.

Aeroobne töövõime - 48ml/min/kg. Hinnang hea. (Eesmärk tõsta 50 peale!)
Max koormustaluvus:
Absoluutne: 207 W - Hea
Suhteline töövõime: 3,4 W/kg - Hea

Pulsisagedus puhkeolekus ei langenud alla 101. Ütlesin arstile, et kodus kukub istudes probleemideta sinna 56 kanti, aga praegu ei tea, mis toimub. Arst kirjutas selle arstikabineti sündroomi alla ning ütles, et mõnega lihtsalt on nii ja polegi midagi teha.

Sain teada, et koormusel rütmihäireid ei teki ning repolarisatsioonihäireid kah ei teki. EKG'ga on kõik okidoki!

Arsti otsus: Lubatud treenida!

Kes kunagi varem sellist protseduuri pole läbinud, siis karta pole seal midagi. Muidugi võib ka ebameeldiva arsti otsa sattuda, kes tänitab kehva vormi ja annab mõista, et mõni inimene ei ole loodud sportima. Sellistelt tuleks litsents ära võtta ning töö inimestega keelata. Kõik inimesed on loodud liikuma ning peavad seda saama teha nii tervislikult ja hästi kui võimalik. Ei tea ju kellegi teise kehva vormi põhjuseid või tagamaid, kuid arst peaks suutma igale inimesele anda sobivad soovitused. Alustada pole mitte kunagi liiga hilja! Tähtis on lihtsalt õigesti alustada.

Kes aga koormustestile kindlalt minna ei taha, siis muretsege endale pulsikell. Kasvõi see kõige primitiivsem, mis näitab vaid südamelööke. Saate ennast trennis kontrollida, et liiga ei tee. Uskuge mind, seda, et te "rõõmsalt" keelatud tsoonis treenite, ei pruugi tundagi. Tehtud kahju selgub hiljem ning siis ei jõua ära kahetseda.

Mis minu testitulemustesse puutub, siis olen täitsa rahul. Ei midagi märkimisväärset ning hea vormi saavutamiseks kulub parasjagu rahulikke treeninguid aeroobses tsoonis, kuid midagi rohkemat ei saanud ma ka sealt loota. On ju 6-7 kuud hoopis pilatesele ja alaselja probleemist taastumisele rõhku pandud.

Kui tervist jätkub ja saab stabiilselt treenida, plaanin uue testi teha sügisel.

Minu tee hiina meditsiinini

(Pildi pätsasin internetist!)

Minu sporditee on olnud küllaltki käänuline ja okkaline. Seda kõike tänu logisevale tervisele. Vaim on olnud motivatsioonist pingul kui pillikeel, kuid tervis on alati paar sammu tahapoole jäänud. Enda arvates tegin kõik õigesti. Toitusin tervislikult, ei pingutanud üle, kuid vaatamata sellele jäid edusammud tulemata. Jälle haige, jälle vigastus, jälle antibiootikumid – lõputu nõiaring ei paistnud lõppevat.

Motivatsioon kadus, tekkis tahtmine kõigele käega lüüa ning uksele koputas depressioon. Kehv tervis ei häirinud enam ainult sportimist, vaid oli tunginud ka igapäevaellu. Lõpuks kannatas juba koolis käimine, sest ainus, mida suutsin, oli voodis lamamine. Energia oli täiesti otsas, ei suutnud meenutada päeva, mil ennast viimati hästi tundsin. Kaua võib, tõesti?? Olin kõikvõimalike hädadega igasugused erinevad arstid läbi käinud, aga kõik teed viisid ikka antibiootikumideni. Manustasin neid aastas rohkem kui mõni inimene terve elu jooksul.

2010aastal tundsin, et enam ei suuda. Otsustasin abi otsida hiina meditsiinist. Soovitused viisid mind hiina meditsiini magistri Toomas Tiik’i ukse taha. Tunnistan, et olin skeptiline, aga kuna rohkem võimalusi mul enam ei olnud, siis avasin oma meeled ja uskusin.

Sain teada, et minu seis on tõesti kehv. Lõpututest peotäitest antibiootikumide neelamisest olid mu sooled täiesti ära räsitud. Üldse oli organism nii nutuses seisus, et ei teadnud kust putitamist alustada. Algatuseks keelati ära kõik toidud, mis sisaldavad nisu, otra, kaera, pärmi, piimatooteid ja suhkrut(Kahjuks mitte ajutiselt, vaid need toiduained lihtsalt ei sobigi mulle ja teevad mind haigeks!). Pea valgus küsimusi täis – „Aga mida ma siis üldse söön?“, „Kuidas ma hakkama saan?“, „Kas see üldse aitab mind?“ jne. Kohe alustasin ka nõelraviga ning taimsete ravimite neelamisega. Esimesed nädalad olid rasked. Lausa hirmrasked. Mõtlesin koguaeg keelatud süsivesikutest, kuid hirm tervise halvenemise ees ei lubanud mul sammugi tagasi astuda. Korrutasin endale, et mida tublim ma olen, seda kiiremini hakkab kõik uuesti ülesmäge veerema. Paari nädalaga tulid esimesed edusammud. Kadus painav kõhuvalu, millele ükski arst varem seletust ei osanud leida. Enam ei ärganud hommikul üleni higisena ning kägaras. Iga uue nädalaga voolas minusse rohkem energiat ja rohkem tervist, kogunenud lisakilod kadusid. Möödus kuu, kui ma ei olnud päevagi haige. See tundus lausa unenäona, sest juba mitu aastat olid mööda voolanud iga kuu vähemalt korra haigevoodis lebades.

Tagasilööke muidugi oli, aga nendest tuli üle olla. Jõuga! Ma teadsin, et kõik läheb paremaks, sest eneselegi üllatuseks oli skeptilisest mõtteviisist saanud siiras usk paremasse homsesse ja veel paremasse tervisesse.

Võin täiesti ausalt ja kindlalt väita, et 8.märts 2010 algas minu elu uuesti. Tunnen, et olen suure töö ära teinud, kuid oma kõige suurema tänu võlgnen ikkagi just nimetatud härrale.

Muidugi on ka neid, kes sellesse „hookus-pookusesse“ ei usu ning väidavad, et hiina meditsiin pole muud kui üks soolapuhumine. Mina lükkan selle väite jalaga ümber!

Kui lääne meditsiin tegeleb sümptomitega, siis hiina meditsiin tungib sügavamale. Võluvitsaga seal ei ravita, ise tuleb suur osa tööst ära teha, kuid kui oled valmis ennast aitama, jõuab ka soovitud abi õigesse kohta!

Kes on juba pikka aega võidelnud kõhuvalu, puhituste, seedehäirete või muu ebamugavustundega kõhus, vaadake üle oma menüü. Paljud täiskasvanud põevad laktoositalumatust(ise seda teadmata), kuid probleemi võivad tekitada ka pärm, gluteen või suhkur. Kuigi piimatooted sisaldavad palju valku ja kaltsiumi, ei tohiks neid(halba enesetunnet ignoreerides) omale lõptutes kogustes näost sisse ajada. Mis on ühele kasulik, ei ole seda kohe kindlasti kõigile!

Hiina meditsiinist ja nõelravist tuleb tulevikus veel juttu. Praegu lihtsalt tegin otsa lahti! :)